Topola

Topola (serbia keeles Топола, [tɔpɔ̌la]) on linn ja omavalitsus Šumadija piirkonnas Kesk-Serbias. Topola on Serbiale väga oluline ajaloolise tähendusega linn, kus 1804. aasta oktoobris koondati väed, kus valiti liider Serbia Ülestõusuks Otomani impeeriumi vastu. Väejuhiks sai Serbia revolutsionalist Karađorđe. Kohalik Oplenaci kirik on Serbia ja Jugoslaavia hertsogi ja kuningliku perekonna (Karađorđevićes’i perekonna) matmispaik.

Nimi Topolo tähendab kohalikus keeles pappel. Oplenaci folk festival^[1] on iga-aastane üritus, mis leiab aset Topolos ja kus osale tuhandeid turiste ja kohalikke.

Asulad

Peale Topola on veel kohalikkus omavalitsuses külasid ja linnu, mille populatsioon loeti 2002. aastal (rahvaarv sulgudes) Kogu regiooni populatsiooniks on 2011 aasta andmetega 22,207. ^[2]:

Belosavci (1182)
Blaznava (591)
Božurnja (672)
Donja Šatornja (800)
Donja Trešnjevica (304)
Donja Trnava (921)
Gornja Šatornja (558)
Gornja Trnava (1736)
Gorovič (319)
Guriševci (153)
Jarmenovci (563)
Jelenac (375)
Junkovac (945)
Kloka (1146)
Krćevac (775)
Lipovac (558)
Manojlovci (144)
Maskar (236)
Natalinci (834)
Ovsište (630)
Pavlovac (70)
Plaskovac (559)
Rajkovac (189)
Šume (595)
Svetlić (417)
Topola (5422)
Topola (village) (1363)
Vinča (1176)
Vojkovci (278)
Žabare (1016)
Zagorica (765)

Ajalugu

Vladimir Borovikovsky ehk Karađorđe Petrović, kes oli Serbia Ülestõusu eestvedaja

Pärast Kosovo lahingut aastal 1389, oli piirkond hästi asustatud. Topolas on siiani mitmeid keskaegseid kalmistud kuhu on maetud palju Serbia ajaloo jaoks olulisi inimesi. Despot Stefan Lazarevic suri ja maeti lähedal olevasse Crkvine alevisse. 20. juunil 1459. Aastal langes Rudnike linn Ottomannile.

Linn asutati 1781. aastal Vožd Karageorge Kamenica jõe paremal kaldal. Linn hävines esimese Serbia ülestõusu ajal, kui Kučuk-Alija hävitas Šumadija piirkonnas 1804. aastal Karageorge maja. Renoveerimine algas 1805. aastal. Karageorge ehitas uue mõisa eelmise maja varemetesse ja mitmest ümbritsevast ehitistest, kusjuures kõik olid kaitstud palisade ja vaatevinklitega, muutes Topola strateegiliseks asulaks sõja ajal. Edukate mässudega saab Topolast poliitiline tähtsus Serbia ajaloos 19. sajandil. Vežd laiendas veelgi linna, 1808-1891 ehitas ta suured kaitsemüürid, tornid, kooli, kirikud ja paljusid teisi hooneid. Topola sai revolutsioonilise Serbia keskuseks, kus Karageorge valitses. 1814. aastal, kui linnas leidis aset Serbia Ülestõusuga seotud lahingud, sai linn kahjustusi ja alles jäid vaid varemed. Karageorge poeg Aleksandar Karađorđević, renoveeris linna ja Topolast sai paik, kus elasid kõrgema klassi kodanikud. 1859. aastal Obrenovići maja renoveerimisega arenes Topolo veelgi.^[3]

Majandus

Regiooni põhiliseks tegevusalaks on põllumajandus, põllumajandustootjad toodavad palju puu-, köögivilju ja ning peavad aretuskarja.

Turism

Topolal on turismiks olemas väga head tingimused. Ajaloolised kultuurimälestised, revolutsiooniline ja kuninglik ajalugu, kirikud, veinipiirkond ja suur jahinduspiirkond, mis on väga populaarsed külastavate turistide seas.

Oplenac, kirik ja mausoleum Karađorđević, ehitatud 1910-1912
Nikolje klooster, ehitatud aastal 1425 Nikola Dorjenovic
Karageorge'i linn, 1810. aastate revolutsioonilise linna taastatud kvartalid
Karageorge kirik
Peetruse maja, kuningas Peetruse pärand
Kuninga villa, Karađorđevići pärand
Kuninganna villa, Karađorđevići pärand
Viinamarja maja, endine kuninglik veinikelder, nüüd galerii
Oplenaci veinipiirkond
Aleksandrovići veinikelder
Kamenica jahinduspiirkond, jahinduspiirkond
Oplenac Vintage (Oplenacka berba) iga-aastane rahvalaul oktoobri teisel nädalavahetusel^[4]

Viited

↑ "https://web.archive.org/web/20100926100741/http://www.oplenackaberba.com/eng/welcome.html. Oplenac festival. 2009. Retrived 06.01.2018". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2010. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
↑ ""2011 Census of Population, Households and Dwellings in the Republic of Serbia: Comparative Overview of the Number of Population in 1948, 1953, 1961, 1971, 1981, 1991, 2002 and 2011, Data by settlements" (PDF). Statistical Office of Republic Of Serbia, Belgrade. 2014. ISBN 978-86-6161-109-4. Retrieved 2018-01-01" (PDF).
↑ "https://web.archive.org/web/20100825015321/http://www.oplenackaberba.com:80/eng/topola.html. History of Topola. 2009. Retrived 2018-01-01". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2010. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)
↑ "http://www.topola.com/kultura.htm. Kultura. Retrived from 2018-01-01". {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)

Välislingid

Topola – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] "https://web.archive.org/web/20100926100741/http://www.oplenackaberba.com/eng/welcome.html. Oplenac festival. 2009. Retrived 06.01.2018". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. september 2010. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)

[2] ""2011 Census of Population, Households and Dwellings in the Republic of Serbia: Comparative Overview of the Number of Population in 1948, 1953, 1961, 1971, 1981, 1991, 2002 and 2011, Data by settlements" (PDF). Statistical Office of Republic Of Serbia, Belgrade. 2014. ISBN 978-86-6161-109-4. Retrieved 2018-01-01" (PDF).

[3] "https://web.archive.org/web/20100825015321/http://www.oplenackaberba.com:80/eng/topola.html. History of Topola. 2009. Retrived 2018-01-01". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2010. {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)

[4] "http://www.topola.com/kultura.htm. Kultura. Retrived from 2018-01-01". {{netiviide}}: välislink kohas |pealkiri= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]