Toomas Kall
Ilme
Toomas Kall (sündinud 16. oktoobril 1947 Tallinnas) on eesti näitekirjanik, humorist, karikaturist, tõlkija ja ajakirjanik.
Toomas Kall lõpetas 1966. aastal Tallinna 21. Keskkooli, õppis aastatel 1966–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ning 1970–1972 eesti filoloogiat.[1]
Ta on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar huumorikülje toimetajana (1971–1978), komöödiateatri Vanalinnastuudio kirjandusala juhatajana (1980–1987), kultuurilehe Sirp peatoimetajana (1990–1994). Aastast 1994 on ta vabakutseline.
Alates 1965. aastast avaldanud karikatuure ja humoreske Eesti ajakirjanduses.
Toomas Kall on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1984. aastast.
Ta on üks 40 kirjale allakirjutanutest.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- „Siin triumfikaare all“ (karikatuurikogumik). Kunst, 1977
- „Ajaloo tajumine“. Eesti Raamat, 1982
- „Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus“ (näidendid). Eesti Raamat, 1988
- Edgar Spriit - karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja Rein Lauks, (Perioodika, 1988), ISBN 5797901358
- „Eliase lohe“. Vagabund, 1999 ISBN 9985-835-34-4
- „Uku-Ralf Tobi. Minu päevik 2000“. Vagabund, 2001, ISBN 9985-835-50-6
- „Päikesekontsert“ (näidend). Sõnalava, 2002, ISBN 9985-78-573-8
- „Armas aeg“. Tänapäev, 2004, ISBN 9985-62-192-1
- „Rüütel rahva keeles ja meeles“. Varrak, 2006, ISBN 978-9985-3-1237-7
- "Enne salastamist. Ühe arvamusliidri päästetud ülestähendusi". Tammerraamat, 2018. ISBN 978-9949-616-49-7
- "Paunvere lõpp. Kuidas eesti kirjanikud "Kevadet" kirjutaksid. 69 paroodiat". EKSA, 2019. ISBN 978-9949-604-94-4
Tõlkeraamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Nikolai Bulgakov, „Ma lähen õue“. Loomingu Raamatukogu, 4/1980
- Mailen Konstantinovski, „Klakk! Klakk! Klakk!“. Eesti Raamat, 1981
- Ilja Ehrenburg, „Kolmteist piipu“. Eesti Raamat, 1983
- Nikolai Gogol, „Vii“. Eesti Raamat, 1987
- Nikolai Gogol, „Õhtud külas Dikanka lähedal“. Eesti Raamat, 1992 ISBN 5-450-02192-5
- Juri Borev, „Kurjast võimust vaevatud“. Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1
- Nikolai Gogol, „Revident“. Loomingu Raamatukogu, 11-12/2009 ISBN 978-9949-428-48-9
- Boris Bernstein, „Vana kaev“. Atlex, 2009 ISBN 978-9949-441-60-0
- Dmitri Bõkov, „Mahakantud“ Prima Vista/EKS, 2010 ISBN 978-9985-9544-9-2
- Anatoly M. Zimichev „Psühholoogia. Poliitika. Võitlus“ SEJS, 2011 ISBN 978-9949-9101-0-6
- Boriss Sokolov, „Leonid Brežnev ja tema „kuldne“ ajajärk“. Valgus, 2011 ISBN 978-9985-68-258-6
- Vladimir Glotser, „Marina Durnovo: Minu mees Daniil Harms“. Loomingu Raamatukogu 19/2011 ISBN 978-9949-428-88-5
- Ljudmila Petruševskaja, "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last". Tänapäev 2012. ISBN 978-9949-27-145-0
- Alexander Genis, "Dovlatov ja tema ümbrus". Loomingu Raamatukogu 6-8/2013 ISBN 978-9949-514-19-9
- Leonid Mletšin, "Lenin. Venemaa võrgutamine". Varrak, 2014. ISBN 978-9985-3-3217-7
- Marina Moskvina, ""Kuuromaan". Tänapäev, 2014. ISBN 978-9949-27-425-3
- Alexander Genis, "Lugemistunnid. Raamatusõbra kamasuutra". Loomingu Raamatukogu 2-5/2016 ISBN 978-9949-563-21-0
- Svetlana Aleksijevitš. "Sõda ei ole naise nägu".. Tänapäev, 2016. ISBN 978-9949-85-010-5
- Marina Moskvina. "Minu koer armastab džässi. Uskumatud lood lastele ja täiskasvanutele". Tänapäev, 2017. ISBN 978-9949-85-155-3
- Guram Odišaria. "Presidendi Kass." Korela Film, 2017 (Prima Vista)
- Anna Starobinets. "Hundikoopas. Loomakriminull". Tänapäev, 2017. ISBN 978-9949-85-187-4
- Ieva Požarskaja. "Juri Nikulin. Peaaegu naljakalt.". Helios, 2020. ISBN 978-9949-691-80-7
Koostatud raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Toomas Kall. Karikatuurikogumik "Kuueteistkümnemäng", karikatuurid: Hugo Hiibus, Edgar Valter, Olimar Kallas, Elle Tikerpäe, Heinrich Valk, Kurti Vool, Jüri Kerem, Kaja Põder, Rein Lauks, Priit Pärn, Mati Kütt, Toomas Kall, Ülo Emmus, Ilja Popovitš, Hillar Mets, Andrus Peegel, (Kunst, 1982)
- „Pärnograafia“ (Priit Pärna joonistusi 1964–2006). Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006
Komöödiad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1984 „Lõunavaheaeg“, Vanalinnastuudio
- 1987 „Lihtne ja ilus“, Vanalinnastuudio
- 2001 „Tähetolm“, Vanalinnastuudio
- 2002 „Päikesekontsert“, Vanalinnastuudio
- 2004 „Pehmed ja karvased saavad jalad alla“, Eesti Draamateater
- 2014 "Karistai ja Lorelei". Karepa, Richard Sagritsa muuseum
- 2018 "Pargivaht". Neeruti Mõisateater
Estraadinäidendid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1986 „Meie õhtused rõõmud“, Vanalinnastuudio
- 1993 „Prügikast ehk Alguse asi“, Vanalinnastuudio
- 1994 „Prügikast 2 ehk Põhi paistab“, Vanalinnastuudio
- 1997 „Raadio Null“, Vanalinnastuudio
- 1999 „Kassikuld“, Vanalinnastuudio
- 2000 „Juubelitort“, Vanalinnastuudio
- 2004 „Viimane vint“, Vanalinnastuudio
- 2005 „Viimane sent“, Vana Baskini Teater
- 2006 „Kolme lillekese juubel“, Vana Baskini Teater
- 2007 „Tähtede sadu“, Vana Baskini Teater
- 2009 „Prügikast 3 ehk Eesti masurka“, Vana Baskini Teater
Näidenditõlked
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 A. Suhhovo-Kobõlin „Toimik“, Vanalinnastuudio
- 1982 S. Zlotnikov „Naiskond“, Vanalinnastuudio
- 1983 V. Merežko „Anekdoot“, Vanalinnastuudio
- 1985 V. Slavkin „Vilets korter“, Vanalinnastuudio
- 1987 E. Radzinski „Kena naine lillega“, Vanalinnastuudio
- 1987 N. Gogol „Revident“, Vanalinnastuudio
- 1988 N. Erdman „Enesetapja“, Rakvere Teater
- 1995 A. Tšehhov „Pianoola“, Linnateater
- 2000 A. Ostrovski „Mets“, Vanalinnastuudio
- 2000 M. Bitter jun. „Põhhjas“, Linnateater
- 2001 L. Razumovskaja „Prantsuse kired Moskva lähistel“, Ugala
- 2002 I. Turgenev „Isad ja pojad“, Linnateater
- 2006 F. Dostojevski „Krokodill“, Vana Baskini Teater
Stsenaariumid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 „Värvipliiatsid“, Tallinnfilm, joonisfilm
- 1983 „Sõlm“, Tallinnfilm, nukufilm
- 1986 „Kevadine kärbes“, Tallinnfilm, nukufilm
- 1987 „Magus planeet“, Tallinnfilm, nukufilm
- 1991 „Ärasõit“, Tallinnfilm, joonisfilm
- 1991 „Rahu tänav“, Tallinnfilm, mängufilm
- 1995–1998 „M Klubi“, BEC, teleseriaal, 101 osa
- 1997 „Minu Leninid“, Faama Film, mängufilm
- 2001–2011 „Pehmed ja karvased“, BEC, teleseriaal, umbes 150 osa
- 2002 „Eesti valik 2001“, Raamatfilm, dokumentaalfilm
- 2005 „Mees animatsoonist“, Acuba Film, dokumentaalfilm
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1977 – II auhind, rahvusvaheline karikatuurinäitus, Skopje
- 1978 – II auhind, rahvusvaheline karikatuurinäitus, Skopje
- 1981 – Grand Prix, üleliiduline karikatuurinäitus, Leningrad
- 1985 – Juhan Smuuli nimeline preemia ("Lõunavaheaeg")
- 1996 – Oskar Lutsu huumoripreemia
- 1996 – Suure Vankri auhind, parim stsenarist
- 1997 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (film "Minu Leninid")
- 1998 – Meie Mats
- 2005 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (koos Arko Oki ja Hardi Volmeriga; aasta film "Pärnograafia")
- 2006 – Riigivapi IV klassi teenetemärk[2]
- 2019 – Aleksander Kurtna nimeline auhind
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti kirjarahva leksikon, lk 168, ISBN 545002357X
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Toomas Kall (60) Eesti Päevaleht, 13. oktoober 2007
- Toomas Kall: "Ma ei häbene südamest naerda. Aga põhjust pole just väga tihti." Õhtuleht, 13. veebruar 2010