Windows 10

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Windows 10
Arendaja	Microsoft
Viimane väljalase	10.0.19045.4046 / 13.02.2024

Windows 10 on personaalarvutite operatsioonisüsteem, mida toodab ja müüb Microsoft.

Ametlikult teatati Windows 10 väljatulekust septembris 2014. Esimene versioon kodukasutajatele testimiseks ilmus oktoobris 2014. Müüki alustati 29. juulil 2015.

Windows 10-ga toodi välja ka universaalne äppide süsteem, mis on edasiarendus Windows 8-ga kasutusele võetud Modern UI äppidest (Windows 8-ga kasutusele võetud termin programmide nimetamiseks). Universaalne äppide süsteem tähendab seda, et ühte ja sama rakendust on võimalik kasutada eri liiki Microsofti seadmetes – näiteks nutitelefonis, tahvelarvutis, personaalarvutis ja Xbox One'is.

Uue operatsioonisüsteemiga võeti ka uus lähenemine Windowsi turustamisele. Selle asemel, et müüa programmi, nagu eelmistes versioonides, on Microsoft iseloomustanud Windows 10 turustamist kui teenuse pakkumist. Selgitades, et uuendusi ja funktsioonivaliku täiendusi väljastatakse jooksvalt Windowsi 5-aastase elutsükli jooksul, et vähendada killustatust üle Windowsi platvormi.

Windows 10 loomisel võeti eesmärgiks ühtlustada kasutajakogemus erinevatel Windowsi kasutatavatel seadmetel ning parandada Windows 8-ga tehtud puudujääke kasutajaliideses^[1]. Näiteks võib tuua operatsioonisüsteemi Windows 10 Mobile, mis on Windows Phone 8.1 järeltulija, kasutab PC-ga suures osas samasuguseid kasutajaliidese ja rakenduste elemente.

Uue universaalsete rakenduste süsteemiga loodi võimalus kasutada ühesuguse ülesehitusega programme mitmes seadmes^[2]. Selle tulemuseks olid Windowsi poes (Windows Store) saadaolevad rakendused, mis on võimelised vastavalt kasutatavale seadmele automaatselt kohandama oma kasutajaliidest. Ühine äpisüsteem võimaldab ka lihtsat andmete sünkroonimist seadmete vahel ning ühel seadmel ostetud rakendusi on võimalik kasutada ka teistel seadmetel (nutitelefoniga ostetud äppi võib kasutada ka personaalarvutil)^[3].

Windows 10-ga toodi tagasi Start-menüü, mis Windows 8-s oli asendatud avakuvaga. Uus menüü ühendas klassikalise funktsionaalsuse (Windows 7 ja vanem) ning Windows 8 äppide tahvlisüsteemi. Menüü suurust on võimalik kasutajal kohandada. Menüü väljanägemine sõltub ka kasutatavast seadmest, näiteks täidab see vaikeseadistuses kogu puutetundliku ekraani, kuid kui arvutiga on ühendatud hiir, siis menüü klassikalises kujunduses. See on osa adapteerivast kasutajaliidesest mille vahel saab kasutaja igal ajal vahetada^[1][4]. Esmakordselt toodi kasutusele virtuaalse töölaua funktsioon (Task View), mis võimaldab kasutajal samaaegselt kasutada mitmel töölaual erinevaid tegumeid ning nende vahel kiirelt vahetada. Erinevalt Windows 8-st on Windowsi poest pärit rakendusi võimalik kasutada töölaual eraldi aknas ilma, et need hõivaksid terve ekraani pinna^[1][5]. Kasutusele võeti süsteem programmiakende kiireks paigutamiseks ekraanil, mida nimetatakse Snap Assist '​iks. See võimaldab programmi akent ühte ekraani serva või nurka lohistades akna kiirelt ekraanile paigutada nii, et see katab vastavalt kas pool või veerand ekraani ning annab valida, milline aken kõrvale tekkinud tühja ruumi paigutada^[1].

Windows 10-ga täiendati ka käsurea funktsioonivalikut, erinevalt eelmistest versioonidest toetab Windows 10 käsurida levinud kiirklahvikombinatsioone ning lubab konsooli akna suurust vastavalt vajadusele ja ilma piiranguteta muuta. Nüüd on võimalik käsurida kuvada ekraanil täies mahus kasutades selleks klahvikombinatsiooni Alt+Enter. Levinud kiirklahvikombinatsioonidest lubatakse konsoolis kasutada lõikamist, kopeerimist ja kleepimist.^[6]

Hiljem lisati võimalus kasutada käsureal ka Linuxi tegumeid. Lisatud allsüsteem teisendab Linuxis kasutatavad protsessikäsud Windowsi tuumale (kernelile) arusaadavaks^[7][8].

Windows 10 sisaldab mitmetasandilise autentimise tehnoloogiat, mis toetab biomeetrilist isikutuvastust, kasutades selleks näo-, silma- või sõrmejäljetuvastust. Isikutunnuseid hoiustatakse kasutatavas seadmes ning need on kaitstud asümmeetrilise krüpteerimisega. Windowsis kasutatav Windows Hello ja Passport '​i platvorm võimaldavad isikutuvastamist kasutada ka mujal kui Windowsi enda keskkonnas^[9].

Windows 10-ga on kaasa pandud uus veebibrauser Microsoft Edge^[10], kuid võimalik on edasi kasutada ka Internet Exploreri versiooni 11. Windows 10-ga on integreeritud Microsofti personaalne abiline (IPA) Cortana, mis nägi esimest korda ilmavalgust operatsioonisüsteemis Windows Phone 8.1. Cortana asendab eelmistes versioonides kasutusel olnud otsingufunktsiooni ning võimaldab nii tekst- kui ka hääljuhtimist. Suur osa selle funktsioonidest on üle võetud mobiilsest versioonist, ühtlasi ka selle integratsioon Microsofti enda otsingumootoriga Bing. Cortana võimaldab hallata personaalset informatsiooni, märkida meelespäid, otsida faile, mängida muusikat, saata e-kirju ja käivitada rakendusi^[11][12].

Senisest suuremale integratsioonile Xboxiga võimaldatakse läbi uuendatud Xboxi rakenduse, mis lubab inimestel sirvida nii Xboxil kui ka PC-l ostetud mängude loendit. Mõeldud on ka järjest populaarsemaks muutuvale mänguvideote jagamisele, võimaldades kiiresti salvestada ja jagada mängu viimast 30 sekundit, kasutades selleks programmi Game DVR^[13].

Windows 10-ga tutvustati DirectX 12, mille arendamine avalikustati 2014. aastal. DirectX 12-ga võeti eesmärgiks parandada efektiivsust mängude programmeerimisel. Eelkõige oli eesmärgiks tõsta programmide efektiivset ressursikasutust võimaldades programmil paremini ära kasutada mitmetuumalisi protsessoreid, vähendades samal ajal arvutuste tegemiseks vajaminevaid lisategumeid (overhead)^[14][15].

Vaikeseadistuses saadab Windows 10 Microsoftile erisugust teavet kasutaja kohta, see hõlmab kasutaja kontaktandmeid, kalendrimärkmeid ja kasutajaga seotud sisendandmeid reklaami pakkumise eesmärgil. Andmeid kogutakse selleks, et erinevate kasutajate jaoks paremini eristuda ning pakkuda reklaamides just selliseid tooteid, millest kasutaja võiks huvitatud olla^[16]. Selleks, et Cortanat personaliseerida on vaja kasutaja kohta koguda andmeid tema kasutatavatest rakendustest, asukohast, kalendri märkmetest, enda ja teiste kontaktinfost^[17]. Kasutajatel on võimalus ennast andmetekogumisest välja arvata, kuid vearaportid ja igapäevase kasutamisega seotud telemeetria saadetakse endiselt Microsoftile ning seda ei saa välja lülitada. Microsofti privaatsuspoliitikas on kirjas, et kogutud andmetega ei seostata isikut, ehk andmed on anonüümsed^[18].

Üldnõuded arvuti riistvarale on samad mis Windows 8.1 puhul. Windows 10 64-bitine versioon nõuab protsessorit. millel on olemas teatud käsustikud^[19]. Seadmetel, millel on salvestusmaht piiratud, nõuavad uuenduste installimiseks välist USB-mälupulka või SD-kaarti, millel on võimalik hoida installimise käigus vajaminevaid ajutisi faile^[20].

Hiljem teatas Microsoft, et Windows 10 saab olema ainuke operatsioonisüsteem, mis toetab täies mahus tulevikus turule jõudvaid uusi protsessoriarhitektuure. Süsteemid, mis kasutavad Windows 7-t või 8-t, saavad tulevikus ainult kõige kriitilisemad turvauuendused. Järk-järgult lõpetatakse Microsofti tugi vanemate Windowsi versioonidele alates Inteli Skylake protsessorit kasutavatest süsteemidest^[21].