Wight

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2014) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Wight
Pindala: 380 km² (2016)[1]
Elanikke: 140 459 (2021)[2]
Rahvastikutihedus: 369 in/km²
Keskus: Newport

Wight on Inglismaa saar Suurbritannia saare lõunaranniku lähedal. Moodustab omaette tseremoniaalkrahvkonna ja tervikomavalitsuse.

Saar asub La Manche'i väinas, Suurbritannia saarest eraldab seda Solenti väin. Wighti pindala on 380 km². See kuulub Suurbritanniale ja on Inglismaa suurim saar Suurbritannia järel.

Saarel on kriitkünkaid kõrgusega kuni 240 meetrit.

Elanike arv on umbes 140 000 ja aastas külastab saart ligikaudu 2,6 miljonit inimest.^[3] Suuremad asulad on Newport, Ryde, Cowes, Shanklin, Ventnor ja Sandown.

Saarel toimub üks maailma suuremaid purjetamisüritusi Cowesi nädal (Cowes Week), mis sai alguse 1812. aastal Cowesi regatina. 1983. aastast korraldatakse Wightil ka küüslaugufestivali.

Wighti saart on esmamainitud Ptolemaiose "Geographias".

Hilisrauaajal hõivas Wighti saare keldi hõim durotriigid – sellele viitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.

Rooma ajaloolane Suetonius mainib, et kogu saare vallutas väejuht Vespasianus, kellest hiljem sai keiser. Vähemalt viie Rooma villa jäänuseid on saarelt leitud, sealhulgas üks Gurnardi lähedalt, mis on veealune.

Rooma riigi lõpus sai saarest jüütide kuningriik, mida valitsesid kuningas Stuf ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis Mercia Wulfhere ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.

Aastal 685 tungis saarele Wessexi Cædwalla ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas Arwald ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 kristlusse. Pärast seda, kui Alfred Suur (valitses 871–899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai Hampshire'i shire-osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti viikingite rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis daane aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".

Normanni vallutus lõi Wighti saare isanda ametikoha. Asutati Carisbrooke'i abiklooster ja Carisbrooke'i loss. Saar läks krooni täieliku kontrolli alla siis, kui viimane surev normanni isand, leedi Isabella de Fortibus, müüs selle aastal 1293 kuningas Edward I-le.

Aastal 1374 rüüstas ja põletas Kastiilia laevastik Fernando Sánchez de Tovari juhtimisel saare.

Seejärel nimetas saare isandad kuningas, lühikese katkestusega, kui Henry de Beauchamp krooniti aastal 1444 Wighti saare kuningaks, ja kuningas Henry VI osales isiklikult tseremoonial, pannes talle krooni pähe. Meessoost pärijate puudumise tõttu hääbus kuningatiitel Henry de Beauchamp surmaga aastal 1446.

Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui Mary Rose uppus.

Henry VIII, kes arendas Royal Navy ja selle põhibaasi Portsmouthis, kindlustas saare Yarmouthis, Cowesis, East Cowesis ja Sandownis. Palju hiljem, pärast Hispaania armaadat aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597–1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.

Inglise kodusõja ajal põgenes kuningas Charles Wighti saarele, uskudes, et saab kuberner Robert Hammondi sümpaatia osaliseks. Hammond oli vapustatud ja vangistas kuninga Carisbrooke'i lossi. Charles kavatses alguses põgeneda Jerseyle, kuid eksis New Forestis ja jäi paadist maha.

Seitsmeaastase sõja ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu retk Rocheforti. 1759. aastal, seoses ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga, hoiti seal suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti Lõuna-Inglismaa rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast Quiberoni lahe merelahingut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.

Kuninganna Victoria tegi Osborne'i lossi Wighti saarel oma suvekoduks paljudeks aastateks ja seetõttu sai sellest suur puhkekoht moekatele viktoriaanidele, sealhulgas Alfred Tennyson, Julia Margaret Cameron, Charles Dickens (kes kirjutas seal suurema osa "David Copperfieldist"), samuti Prantsuse maalikunstnik Berthe Morisot ja Euroopa kuningakodade liikmed.

Tema valitsemisajal, 1897. aastal, püstitati Marconi poolt Needlesi patareis, saare läänetipus maailma esimene raadiojaam.

Teise maailmasõja ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu. See oli alguspunktiks ühele varajasele operatsiooni Pluto torujuhtmele kütuse juhtimiseks Normandia randumisalale.

Needlesi patareid kasutati kosmoserakettide "Black Arrow" ja "Black Knight" testimis- ja arenduskohana, mis lasti seejärel välja Austraalias Woomeras.

Wighti saare festival oli väga suur rokkfestival, mis leidis aset 1970. aastal Afton Downi lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta festival oli märkimisväärne näiteks selle poolest, et see oli üks viimaseid Jimi Hendrixi avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati 2002. aastal teises vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.

Turism on Wighti üks peamisi majandusharusid, mis annab 24% saare kogusissetulekust ja tööd veerandile palgatöölistest.^[3]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Wight

• Isle of Wight Council