Wetterstein

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2018) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Wettersteini mäed (saksa: Wettersteingebirge), ka lihtsalt Wetterstein, on mägederühm Ida-Alpide lubjakivivööndis.

See on suhteliselt kompaktne mäestik, mis paikneb Garmisch-Partenkircheni, Mittenwald, Seefeld in Tirol ja Ehrwaldi vahel. Osa sellest on Saksamaa Baieri liidumaal ja osa Austria Tirooli liidumaal. Peamine Wettersteini tipp, Zugspitze, on ka kõrgeim mägi Saksamaal.

Wettersteini mäed on ideaalne piirkond alpinistidele ja ronijatele. Mägimatkajad vajavad mõnikord olulisi kõrguse erinevusi. Mäestiku lähedus Lõuna-Saksa rahvastikukeskustele, vaatepildiline maastik ning köisraudteede ja tõstukite hea võrgustik tähendab, et turistid külastavad mägesid suurema osa aastast. Siiski on Wettersteinis paiku, mida inimesed külastavad harva või üldse mitte.

Wetterstein külgneb järgmiste mäestikega Alpides:

• Ammergau Alpid (läänes ja põhjas)
• Baieri Eel-Alpid (kirdes)
• Karwendel (idas)
• Miemingi ahelik (lõunas)

Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsiooni järgi on Wettersteini ja Miemingi mäed ühes rühmas.

Loisachi jõgi moodustab mäestiku piiri läänes ja põhjas, Ehrwaldist Garmisch-Partenkirchenini. Kirdes jookseb piir piki Kankerbachi ja Kranzbachi ojasid ja Isari jõge Garmisch-Partenkirchenist Mittenwaldi. Idas moodustab Isar piiri Mittenwaldist Scharnitzini, millest lõunas jätkub see piki Drahnbachi oja Seestadelnini. Lõunas ulatub piir Ehrwaldist piki Gaisbachi oja ja üle Ehrwalder Almi Gaistali orgu (Leutascher Ache) ning jätkub Leutasch-Oberweidachi kaudu ja Simmelbergist mööda Drahnbachist põhja.

Sadul Kankerbachi ja Kranzbachi vahel (Loisachi–Isari veelahe) ühendab Wettersteini Baieri Eel-Alpidega. Sadul Ehrwalder Almi juures on ühendus Wettersteini ja Miemingi aheliku vahel.

SOIUSA jaotab Wettersteingebirge ametlikult kaheks rühmaks ja kaheksaks alamrühmaks:

• Zugspitz-Gruppe
  • Zugspitz-Massiv
  • Riffelwand
  • Waxenstein-Massiv
  • Blassen-Massiv
• Wettersteinhauptkamm
  • Hochwanner-Massiv
  • Dreitorspitze-Massiv
  • Wettersteinwand
  • Wamberg-Massiv

Alpiklubi juhend jaotab mäestiku ligipääsetavuse põhjal:

• Zugspitze ja Zugspitzplatt ring (Plattumrahmung), tipud Zugspitzplatti ümbruses
• Riffelwandkamm (põhjapoolseim külgmäestik, Zugspitzelt kiirguv)
• Waxensteinkamm (Riffelwandkammi jätk)
• Blassenkamm (Wettersteini mäestiku keskosa, Zugspitzelt Alpspitzeni ja kaugemale)
• Wettersteinkamm (lõunapoolseim ja pikim kolmest Wettersteini mäestikust, Gatterlist läänes kuni Mittenwaldini idas)
• Arnstock (eraldatud mäemassiiv Scharnitzi juures)

10 kõrgeimat Wettersteini tippu on:

1. Zugspitze, 2962 m
2. Schneefernerkopf, 2875 m
3. Zugspitzeck, 2820 m
4. Mittlere Wetterspitze, 2750 m
5. Nördliche Wetterspitze, 2746 m
6. Hochwanner, 2744 m
7. Mittlere Höllentalspitze, 2743 m
8. Innere Höllentalspitze, 2741 m
9. Äußere Höllentalspitze, 2720 m
10. Hochblassen, 2706 m

Wettersteinis on üle 150 nimega tipu, millele on määratud kõrgus. Kõige tuntumate seas on (kõrguse järjekorras):

1. Leutascher Dreitorspitze, 2682 m
2. Östliche Wetterspitze, 2668 m
3. Partenkirchner Dreitorspitze, 2633 m
4. Alpspitze, 2628 m
5. Große Riffelwandspitze, 2626 m
6. Schüsselkarspitze, 2555 m
7. Oberreintalschrofen, 2523 m
8. Öfelekopf, 2478 m
9. Musterstein, 2478 m
10. Gehrenspitze, 2367 m
11. Großer Waxenstein, 2277 m
12. Große Arnspitze, 2196 m
13. Osterfelderkopf, 2057 m
14. Stuiben, 1921 m
15. Schachen, 1870 m
16. Hoher Kranzberg, 1391 m
17. Eckbauer, 1239}}

Zugspitzele on eri teid pidi ronitud väga sageli. Ka Alpspitze tipp on populaarne sihtkoht, kuhu saab jõuda mitut teed pidi. Jubiläumsgrati mäehari on kõrge alpi ronimistee, mis ühendab need kaks tippu. Ronimisel piki Blassenkammi harja üle Innere, Mittlere ja Äußere Höllentalspitze tippude on lõike, mis on klassifitseeritud kui UIAA raskusaste III-.

Piirkond Oberreintali hüti ümber ning Schüsselkarspitze ja Scharnitzspitze lõunakülg on hästi tuntud kõigi tasemete mägironimisteede poolest kuni puhaste lubjakiviplaatideni. Lõunakülg Gaistali kohal on tunduvalt vaiksem kui põhjakülg.

Ronijatele on mäed Leutaschist põhjas väga huvitavad, eriti Oberreintal-Schrofen, Scharnitzspitze ja Schüsselkarspitze. Nende kolme mäe lõunanõlvadel on alpi ronimisteid ohtralt. Viimastel aastatel on Heinz Zak mitu alpi klassikut renoveerinud. See on meelitanud piirkonda isegi rohkem ronijaid.

Almide ja karmi kivise maastiku kombinatsioon on unikaalne mitte ainult Saksa Alpides, vaid pakub elupaiku ka mitmele loomaliigile, nagu mägikits, alpi ümiseja, mägikrook, alpi salamander, rästik, kaljukotkas ja mitu nugiseliiki.

Saksa Alpi Klubi hooldab Wettersteini mägedes kuut ööbimisega Alpi Klubi hütti: Münchner Haus (2962 m), Meilerhütte (2366 m), Knorrhütte (2052 m), Kreuzeckhaus (ka: Adolf Zoeppritz Haus, 1652 m), Höllentalangerhütte (1379 m) ja Reintalangerhütte (1366 m). Lisaks pakuvad eraomandis Schachenhaus (1866 m) ja Wiener-Neustädter-Hütte (2209 m, hooldab Austria Turistiklubi) toitu, varju ja varustust alpinistidele ja ronijatele. Saksa Alpi Klubi Müncheni on alates 1920. aastast rentinud Waxensteinerhütte (ka Alplhütte või Aiplehütte) ja opereerib sellega kui iseteenindusliku majutuskohaga. Oberreintalkaril asub Oberreintalhütte, mis on kohtumispunkt Wettersteini ronijatele (iseteeninduslik hütt, kuigi jooke müüb omanik). Talviti kasutatakse Stuibenhütte kui iseteeninduslikku hütti suusatajatele ja räätsamatkajatele. Lisaks on Wettersteini mägedes mitu eraomanduses hütti. Neist Kreuzjochhaus eristub oma idüllilise tausta poolest, mis pakub suviti üht parimat vaadet Baieri Alpides ja paikneb talvel Garmisch-Partenkircheni suusapiirkonna keskel.

Via Alpina, piiriülene viieastmeline pikk rada läbi kogu Alpide, läbib ka Wettersteini. Via Alpina punane tee (Rote Weg der Via Alpina) läbib Wettersteini kolmes astmes:

• Aste R44 kulgeb Scharnitzist Meilerhüttesse läbi Leutasch Gasse
• Aste R45 kulgeb Meilerhüttest Reintalangerhüttesse läbi Schachenhausi
• Aste R46 kulgeb Reintalangerhüttest Coburgerhüttesse (teine osa sellest astmest asub Miemingi ahelikus)

Põhja-Alpi pika raja 01 (Lubjakivi Alpide rada) aste 15 kulgeb läbi Wettersteini kahel marsruudil.

Scharnitzist üle Hoheri sadula Leutasch-Ahrni on mõlemad ühendatud. Ahrnis hargneb rada kõrgalpi ja kergemaks variandiks. Kõrgalpi variant kulgeb läbi Meilerhütte Reintali orgu ja jätkub Zugspitze tippu. Siit laskub see Ehrwaldi. Kergem variant kulgeb läbi Leutascher Achentali oru Ehrwalder Almi kaudu ja lõpeb samuti Ehrwaldis.

Wettersteinis on järgmised klettersteigid (mõnikord lühidalt Steig):

• Steig Riffelschartel
• Klettersteig läbi Höllentali oru Zugspitzel
• Klettersteig Wiener Neustädter Hütte kaudu Zugspitzel
• Steig Schneefernerkopfil
• Alpspitz-Ferrata
• Brunntalgratsteig Knorrhüttest Jubiläumsgrati
• Klettersteig Dreitorspitzel (Hermann von Barthi rada)
• Schöngänge Alpspitzel
• Nordwandsteig Alpspitzel
• Mauerläufersteig Bernadeinkopfil
• Mathaisenkar-Ferrata Höllentalangerhüttest Mathaisenkari kaudu Alpspitzele

Mitu suurt köisteed ja tõstukit ühendavad tipupiirkondi ja kõrgeid suusapiirkondi: Baieri Zugspitze raudtee (meetrilise rööpmelaiusega ratasajamiga raudtee Garmischist Zugspitzplatti), Eibsee köistee (Eibseest Zugspitzplatti), Tirooli Zugspitze köistee (Ehrwaldist Zugspitzplatti) ja Ehrwalder Almbahn.

Need, kes pole huvitatud ronimistuurist või mitmepäevasest tiputuurist, saavad minna päevamatkale Partnachi kuristikku, Leutaschi kuristikku või Höllentali kuristikku.

Palju aastaid arutati Tirooli Telfsi küla ja Baieri Garmisch-Partenkircheni linna vahele raudteetunneli ehitamise projekti. Tunnel oleks kogupikkusega 22 km ja võimaldaks München Hauptbahnhofi ja Innsbruck Hauptbahnhofi vahelise reisiaja lühendamist 90 minutit. Projekti maksumuseks hinnati 2013. aastal 2,2 miljardit €. Tunnel läbi Wettersteini hoiaks rongidel kokku ühe tunni Müncheni ja Landecki või Vorarlbergi vahelisel liinil ja vabastaks nii liini Münchenist Rosenheimi kaudu Innsbrucki kui ka liini Münchenist Lindausse. Garmischist möödaviimisel ja tunneli lõunavärava Telfs-Saglist ittaviimisel oleks tunnel vähem kui 25 kilomeetri pikkune.

• Lubjakivialpid