Riho Unt

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2023) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib kunstnikust; pangandustegelase kohta vaata artiklit Riho Unt (pangandustegelane).

Riho Unt (sündinud 15. mail 1956 Harjumaal) on eesti kunstnik, režissöör, stsenarist ja animaator.

Ta on töötanud Tallinnfilmis ja Nukufilmis. 1980. aastatel teinud üksikuid joonisfilme, hiljem jäänud truuks ümarnukutehnikale. Tema tuntumaid töid on “Kapsapea” triloogia (“Kapsapea” 1993, “Tagasi Euroopasse” 1997, “Saamueli internet” 2000) jäärapäise taluperemehe Saamuel Pliuhkami seiklustest.

On töötanud ühe aasta Dvigatelis keevitajaõpilasena^[viide?] ja esinenud Jaapani televisiooni meediasaates (Tokyo 1996)^[viide?].

Joonistanud karikatuure ajakirjale Pikker ja osalenud karikatuurivõistlustel.

Lapsepõlv möödus Harjumaal Kose-Ristil, 1970. aastate keskel kolis Tallinna. Unt ise ütleb, et ta peab end eestlaseks, kuid tema vanavanemad olid sakslased. Riho Undi vanemad olid mõlemad seotud põllumajandusega. Tema isa oli veterinaarkirurg ja ema tegeles kariloomadega. Esialgu soovis Unt arhitektuuri õppida pärast keskkooli, kuid matemaatika oli tema nõrk koht. Selle asemel valis ta sisekujunduse. Tallinna Akadeemias tutvus ta Kalju Kiviga ja Hardi Volmeriga. Nad tegid amatöör 16 mm live-action filme. Nad lihtsalt lollitasid, kuid nende filmid said tõeliselt populaarseks.

Riho Unt ütleb, et filmitegemine on tal sees nagu mingi paha geen ning ka vabal ajal suudab ta ainult filmidest mõelda.

• "Väga raske on praegu näiteks trammiga sõites uute trammide või tänaval jalutades mingi vaatamisväärsuse peale mõelda. Paar päeva tagasi nägin, kuidas auraval merel sõitis roheline laev, ja jällegi hakkasin ketrama peas filme, sest see oli nagu pildikene filmist „Surm Veneetsias”. Aga kui sul on mingi protsess või, ütleme, stsenaariumi kirjutamine pooleli, siis aju ise võtab selle uuesti ja uuesti üles, nii et ei jäägi ruumi ega aega hakata mingit uut lugu väljaspool filmi välja mõtlema."

• "Animafilme lahatakse väga vähe ja need on niivõrd pinnapealsed tekstid, mis konstateerivad sünopsist, jutustavad selle ümber, aga animatsioonil, nagu ka igal teisel filmiliigil, on ju veel muusika, kujundus, karakterid, mille võiks lahti kirjutada."

• "See on ainukene elu mõte. Või selline asi, mis täidab su vaba aja või logelemise. Filmitegemine on ainukene asi, mis mul tegelikult töö või mõtlemise poolest on, ma ei kujutagi teistmoodi ette. See on sees nagu mingi paha geen. See on üks kõige parem küsimus täna, hakkasin mõtlema, et tõesti: ma ei suuda muud teha, kui ka vabal ajal mõelda filmide peale."

• 1967 Tallinna 37. Keskkool
• 1977–1979 Tallinna Pedagoogiline Instituut
• 1982 ERKI sisearhitektuuri osakond

• 1982–1991 Stuudio Tallinnfilm režissöör ja kunstnik
• 1991– AS Nukufilmi režissöör ja kunstnik
• 1998– Eesti Kunstiakadeemia, dotsent, stsenograafia ja animatsiooni osakonna õppejõud

• Graafikanäitus Tallinna Kinomajas, 1985
• "Tallinnfilmi sürrealistid", grupinäitus Tallinnas, 1986
• Graafikanäitus Tallinna Kinomajas, 1987
• Eesti animatsiooni juubelinäitus Tallinna Kunstihoones, 1987
• "Tallinnfilmi sürrealistid", grupinäitus Soomes, 1988

• "Paunvere" O. Luts, Eesti Draamateater 1986
• "Meister" D. Churchill, Eesti Draamateater 1993
• "Tulumaks" Eesti Draamateater 1995

• "Sõlm", animafilm, 1983
• "Lammas all paremas nurgas", mängufilm, 1992

• ”Imeline nääriöö“ (1984) (koos Hardi Volmeriga)
• ”Nõiutud saar“ (1985) (koos Hardi Volmeriga)
• ”Kevadine kärbes” (1986) (koos Hardi Volmeriga)
• “Sõda” (1987) (koos Hardi Volmeriga)
• ”Haridus” (1989)
• “Koolilood. Geograafia tund” (1990)
• ”Jackpot” (1990) (koos Hardi Volmeriga)
• ”Kapsapea” (1993)
• ”Hilinenud romanss” (1994) (koos Hardi Volmeriga)
• ”Urpo Turpo (7–13)” (1997) (koos Liisa Helmineniga)
• ”Tagasi Euroopasse” (1997)
• ”Primavera” (1998) (koos Hardi Volmeriga)
• “Saamueli internet” (2000)
• ”Pingviinide paraad” (2002) (koos Julia Pihlakuga)
• ”Hing sees” (2002)
• ”Vennad Karusüdamed” (2005)
• ”Miriami pesakast” (2006)
• ”Miriam merehädas” (2006)
• ”Põhjakonn” (2007)
• ”Lili” (2008)
• "Isand" (2015)
• "Miriam järve ääres" (2017)
• "Maria ja seitse pöialpoissi" (2018)
• "Kapten Morten lollide laeval" (2018)
• "Tiivad" (2019)

• "Human Rights" – animafilm, pühendatud ÜRO inimõiguste päevale, 20 riigi animaatorite ühisfilm, stsenarist, režissöör ja kunstnik (1988)
• "Animated Self-portraits" – animafilm, stsenarist, režissöör ja kunstnik (1989)
• "Urpo & Turpo" – animafilm, stsenarist ja režissöör (1996)
• "Maagiline orhidee" – pilootfilm, režissöör ja kunstnik (1998)

• Edgar Spriit – karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja Rein Lauks (Perioodika, 1988), ISBN 5797901358

• 1993 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia ("Kapsapea")
• 1994 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia ("Kapsapea")
• 2000 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (nukufilm "Saamueli internet")
• 2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk^[1]
• 2005 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (aasta animafilm - "Vennad Karusüdamed")
• 2015 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (aasta film 2015 – nukufilm „Isand“)
• 2018 – stipendium "Ela ja sära"
• 2019 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" äramärgitud töö ("Siniste vagunitega rong")

• Maarja Hindoalla. Riho Unt: „Filmitegemine on ainuke elu mõte” Teater. Muusika. Kino, veebruar 2016.