Richard Schulze-Kossens
Richard Schulze-Kossens | |
---|---|
Sünniaeg | 2. oktoober 1914 |
Surmaaeg |
3. juuli 1988 (73-aastaselt) Düsseldorf |
Amet | ohvitser, diplomaat |
Richard Schulze-Kossens (2. oktoober 1914 – 3. juuli 1988 Düsseldorf) oli Relva-SS ohvitser ja adjutant.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Richard Schulze sündis Berliinis Spandau linnaosas. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1934. aastal astus ta Allgemeine SS-i. Sama aasta novembris liitus ta Adolf Hitleri ihukaitseüksusse (Leibstandarte SS Adolf Hitler). Aastatel 1935–1937 õppis Bad Tölzi sõjakoolis. 1937. aasta juulis määrati Theodor Eicke adjutandiks. Mõni aeg hiljem oli ta ka August Heissmeyeri ja Saksamaa välisministri Joachim von Ribbentropi adjutant, võttes osa Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest.
1940. aastal liitus uuesti Adolf Hitleri ihukaitseüksusega. Ta määrati 2. kompanii ülemaks ning võttis osa sõjakäigust läänes. Juunis 1940 toimunud lahingutes Prantsusmaa pärast sai haavata ning määrati uuesti Ribbentropi käsundusohvitseriks, teenides selles ametis augustini 1941. Seekord osales ta lahingutes idarindel. Lahingute käigus sai haavata, mistõttu võeti rindelt ära ning määrati Adolf Hitleri adjutandiks, kus teenis kuni 1944. aasta detsembrini. 1945. aasta märtsist oli 38. SS-Grenaderidiviisi Nibelungen komandör.
Pärast sõja lõppu oli ta kolm aastat lääneliitlaste sõjavang. Sel ajal võttis ta uue nime Richard Schulze-Kossens. Nürnbergi protsessil andis tunnistusi Joachim von Ribbentropi sekretäri Ernst von Weizsäckeri asjus. 1951. aastal lõi koos Otto Kummi, Felix Steineri ja Paul Hausseriga sõjaveteranide ühingu "Hilfsgemeinschaft auf Gegenseitigkeit der Angehörigen der ehemaligen Waffen-SS" (HIAG). Pärast Lääne-Saksamaa loomist 1949. aastal töötas Richard Schulze-Kossens ärimehena, ka oli ta tuntud kirjanikuna.
Richard Schulze-Kossens suri 1988. aastal kopsuvähki. Tema matustele olid tulnud paljud endised Relva-SS-i sõdurid. Ta maeti 11. juulil.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tal oli vend Hans-Georg Schulze, kes oli Richardist kolm aastat noorem, kuid kes suri idarindel juulis 1941.
Auastmed SS-is
[muuda | muuda lähteteksti]- SS-Anwärter, 11. november 1934
- SS-Junker, 1. aprill 1935
- SS-Standartenjunker, 11. november 1935
- SS-Standartenoberjunker, 2. veebruar 1936
- SS-Untersturmführer, 20. aprill 1936
- SS-Obersturmführer, 11. november 1936
- SS-Hauptsturmführer, 1. august 1940
- SS-Sturmbannführer, 24. veebruar 1943
- SS-Obersturmbannführer, 11. november 1944
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Sturmabteilungi pronksist spordimärk, 1937
- Raudristi II ja I klass, 1940
- Jalaväe Rünnakumärk, 1940
- Saksa Rist (kuldne), 1941
- Haavatumärk (must), 1941
- Lähivõitluspannal (pronks), 1942
- Soome Vabadusristi IV klass 1942
- Bulgaaria Vapruse orden IV klass 1. järk, 1942