Rāhu (budism)

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Rāhu (sanskriti राह; tiibeti kyab jug; 'kohutavalt raevukas, hirmuäratav') on Tiibeti budismi Ningma koolkonna nn vana traditsiooni kõige võimsam kaitsejumalus. Teda peetakse budismi jumalate klassi krodhadevata üheks võimsamaks esindajaks.

Budismis on Rāhula naagade valitseja, temast kõrgemal on naagade hierarhias vaid Vadžrapani. Rāhula alla kuuluvad kogu maa ja veed maailmas, tema armee koosneb naagadest. Tema keha alumine osa on nagu draakonil ja ülemine sarnaneb inimese omale. Keha alaosa on soomustega kaetud, väänlev, keerdus ja Rāhula kõhul asetseb suur avali suu. Ülemine osa Rāhula kehast on kaetud tuhandete silmadega, mis jõllitavad hädatoovalt nii ümbritsevat maailma kui ka olendeid. Tänu neile silmadele jääb mulje, et kogu Rāhula ülakeha on suur kole nägu.

Nyingma koolkond armastab eriti 9- (või 10-) pealist (pead on 3-kaupa koos ja on tõstetud üksteise peale, igas näos on 3 silma) Rāhula vormi. Igal neist peadest on suu kus kihvad ja väidetakse et tema suust tulevad aurud ja hingeõhk sisaldavad kõiki koledaid haigusi ja hädasid mida deemonid maailmas levitavad. Rāhula peade tipus asub 10 pea must kraaksuv rongapea. Need Rāhula 9 pead sümboliseerivad meie päikese süsteemi 9 planeeti. Rāhulal on selja peale visatud inimnahk. Tema põhiline relv on vibu, mida hoiavad kaks ülemist kätt. Rāhulal on neli kätt, alumises vasakus käes hoiab ta väänlevat mürgist meremadu ja paremas draakonipeaga kroonitud makara nahast tehtud võiduvimplit, mis pidavat suunama olendeid õigetele tegudele. Tänu enda sellisele välimusele meenutab ta tuhande vilkuva silmaga mis ta kehal öist tähistaevast ja tema vormitu suu sümboliseerib Kuud ja Päikest mida ta aeg-ajalt alla neelab. Rāhut loetakse tantrismis "ürgjõudude avajaks ja sulgejaks",

"Raevukast silbist - E, mis võrdne ilmaruumiga sünnib raevu-tegevuse viljana raevu-jumalus ning raevu-suitsust ilmub esmalt 9 pead, neli kätt ja tuhanded hiilgavad silmad. Austus Suurele Rāhulale, Õpetuse kaitsjale." Nii loevad nyingma koolkonna järgijad tekstidesse kirjutatud ülistuslaule oma koolkonna kaitsejumalusele Rāhulale.

Hinduism räägib Rahust kui taevasest vargast kes püüdis jumaluste käest endale varastada Amritat,kuid see önnestus osaliselt, sest viimasel hetkel jõudis sündmuskohale tormata Mohini (jumal Višnu nais-avataara) ja raius Rāhul ühe mõõgahoobiga pea maha. Kuid Rāhu ehk Rāhula pea oli muutunud juba surematuks, sest Rāhu oli jõudnud juba jumalatele ettenähtud taevalikku jooki mingi portsu endale kõrisse kallata. Rāhu on seepärast surematu ehk igavesti elav - õigemini tema pea - ja seesama pea kugistab alla aeg-ajalt meie Päikese ja Kuu ning sellest tulenevad ka Kuu ja Päikese varjutused. Hinduistlikus legendis raiuti Rāhul taevastes tookord tema 4 käest 2, kuid amrita aitas ka neil säilida.

On veel teinegi legend, mis pärit Tiibeti budismist ja levinud laialt üle Aasia.

Tiibeti legend Chakdor (Chakna dorje), (Pyag dor), (sanskriti Vajrapâni), (Pyag rNa dor je).

Seal toimub tegevus Meru mäe otsas, kuhu kõik jumalused, ka budad, kogunesid kokku, et leida ühiselt vasturohtu deemonite poolt levitatavale haigusele (Hala). Klassikaline variant väidab, et amrita asub ilma ookeani põhjas ja selleks, et teda sealt kätte saada, on vaja ilmameri vahule peksa, et püha vedelik kerkiks pinnale. Jumalused peksid ookeani usinalt vahule ja lõpuks suure askeldamise peale õnnestus jumalustel see imeline igavese elueliksiiri väikeses koguses valmis toota.

Nad andsid pudeli jumaliku arstimiga Vadžrapani kätte hoiule ja valvata. Igatahes õnnestub Rāhul see rohupott ära varastada. Kiirelt kulistab ahne Rāhu selle endale kurku ja pissib siis pudelisse, mis jumalustele kuulub, lootuses, et vargust ei märgata. Rāhula kihutas kohe peitu, sest teadis hästi mida tähendab Vadžrapani raev ja õudne kättemaks. Teel salaurkasse kohtas ta enda teel päikest kellele teatas, et kui Vadžrapani teda otsima hakkab ja pärib tema kohta siis olgu vait ja ärgu lobisegu, muidu Rāhula teeb tollel elu kibedaks.

Kui Vadžrapani koju jõudis, märkas ja taipas ta, milline kole asi on juhtunud, otsustas ta Rāhula lihtsalt maha tappa selle kohutava teo eest. Ta kihutas kohe Päikese juurde taevas, sest see märkab kõiki, kes liiguvad taevavõlvil ja samuti teab, kus deemonid elutsevad ja liiguvad, nii et ilmavalgustaja pidi olema kõige sellega kursis. Päike aga, kartes Rāhula koledat kättemaksu, pudistas Vadžrapanile vastuseks, et keegi tõesti läks mööda mingil ajal, kuid ta ei pööranud absoluutselt sellele tähelepanu ja kahjuks ei tea, kes see oli ja üldse ei tea, kus suunas too mööduja läks. Ei tulnud kuidagi vaesele Päikesele meelde hoolimata Vadžrapani korduvast pärimisest. Kui Vadžrapani järjega Kuu juurde jõudis, uuris tolle käest samuti Rāhula asukohta andis too hoolimata Rāhula kättemaksu kartusest Vadžrapani raskete pressingute peale tolle peidupaiga ikkagi välja.

Kui taevane kättemaksja Vadžrapani Rāhulani jõudis, andis ta tollele enda vadžramõõgaga sellise kohutava hoobi nii, et see lõhestas jumaliku varga lihtsalt kaheks osaks. Ta raius Rāhulal pea maha sellise hooga, et jalgade osa lendab suurest mõõga matsust ilmade taha. Vadžrapani enda bodhisattvalikus püüdluses tegi köik et kustutada Rāhula eluküünal, kuid suli poolt sisse joodud amrita oli raevukast Vadžrapanist tugevam ja Rāhula jäi ellu. Jumalik jook amrita oli teinud oma töö ja Rāhula ärkab iga uue Vadžrapani poolt antud surmava matsu peale taas uuesti ellu. Siis tuli Meru mäe taevane konsiilium buddhade ja jumaluste näol taas kokku et arutada mida teha deemonliku suliga ja tema pudelisse lastud uriiniga. Probleem on nimelt selles, et Rāhulu kusi on kohutavalt mürgine ja inimolendite jaoks surmav vedelik, mis sisaldab surmavat haigust Hala. Nii väidab legend. Karistuseks sunniti Rāhulat endale sisse jooma see pudelisisu, mida ta ise nõusse siristas pärast amrita ärajoomist. Selle rituaali juures jõustasid ehk vöimustasid budad ning jumalused tulevaste aegade tarbeks bodhisattva Vadžrapani, et too saaks tulevikus toimuvates karistusaktsioonides jagu kõigist deemonitest ja põrgumõrtsukatest. Rāhula kusejoomise rituaali käigus nirises taevast hulganisti verd tema hirmsatest lugematutest haavadest, mis tekkisid Vadžrapani antud mõõgahoopidest, mis maapinnale langes lausa vihmana, millest kasvas suur hulk ravimtaimi, Kuid ega sellega veel Meru mäel läbi viidav karistusoperatsioon ei lõppenud, Buddhad ja jumalused tegid Rāhust veel kohutava monstrumi, asendades tema jalad taevase draakoni sabaga. Tema lõhkilöödud pea asemele pandi talle 9 (navagraha - 9 planeeti) planeedi jumalust sümboliseerivate peade komplekt. Tema kõige suuremast haavast, mis oli kõhu peal, tehti suu ja väiksematest haavadest tuhanded silmad. Kogu loo lõpuks omandas Rāhula võika välimuse ja oli muutunud enam hirmuäratavamaks ja võimsamaks kui kunagi varem. Kuna Päike ja Kuu olid ta Vadžrapanile välja andnud, vähemalt nii arvab ta siiani ise, kuigi reeturi rollis oli vaid Kuu, siis karistuseks kugistab ta neid aeg-ajalt alla, eriti ei salli ta Kuud ja iga kord kui ta on endale taas möne neist suhu toppinud muutub kogu ilm pimedaks, mille peale saabub kohale Vadžrapani, kes vabastab vaese taevakeha Rāhula pimedast kurgust kõhu peal.

Rāhulat loetakse pärast seda taevast kaklust ka Vadžrapani emanatsiooniks. Sageli on Vadžrapani kaaslaseks Rāhula taltsutamisel kaastunde bodhisattva Avalokitešvara.