Piet Hein

See artikkel räägib taani luuletajast, Hollandi mereväeohvitseri kohta vaata artiklit Piet Pieterszoon Hein

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Piet Hein (16. detsember 1905 Kopenhaagen, Taani – 17. aprill 1996 Middelfart, Fyn, Taani) oli Taani teadlane, matemaatik, leiutaja, disainer ja kirjanik. Tema kirjatööd ilmusid sageli ka pseudonüümi "Kumbel Kumbell" all, mis vananorra keeles tähendas "hauakivi". Teadlane Piet Hein oli Skandinaavias rohkem tuntud oma aforistlike luuletuste ning teaduse ja humanismiteemaliste kirjutiste poolest. Rahvusvaheliselt tuntuim taanlane füüsik Niels Bohri ja kirjanik Karen Blixeni kõrval.

Piet Hein sündis 1905. aastal Kopenhaagenis. Ta oli 17. sajandi Hollandi mereväe kangelase Piet Pieterszoon Heini otsene järeltulija. Isa Hjalmar Hein (sünd 5. jaanuaril 1871) abiellus 21. septembril 1896 Estríd Hanseniga (sünd 27. juulil 1873). Hjalmar Hein töötas kodus oma insenerifirmas ehitusinsenerina. Hjalmar Hein projekteeris Taani Tivoli Ameerika mäed. Estrid Hein (Hansen) avas oma kliiniku 1906. aastal, aastaks 1918 oli temast saanud tunnustatud spetsialist. Töötas 1939. aastani silmaarstina, hiljem kuulus Taani Vähiliitu. Estrid Hein oli aktiivne feminist, osaledes 16 aastat Taani Naisseltsi töös. Piet Hein kasvas kodus, kus tuntud kirjanikud, poliitikud ja kunstnikud olid sagedased külalised, tema ema oli kirjanik Karen Blixeni (pseudonüüm: Isaac Dinesen) ema nõbu. Noore Pieti 1920.–1930. aastatel emale kirjutatud kirjades võib juba leida lüürilisi ja kirjanduslikke noote.

Piet Hein õppis gümnaasiumis (Metropolitanskolen), 1924. aastast filosoofiat ja teoreetilist füüsikat Kopenhaageni ülikoolis ja Taani Tehnikaülikoolis, Niels Bohri Instituudis. Kunsti õppis ta erakunstikoolis ja Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias. Hiljem sai ta mitme ülikooli audoktoriks.

Piet Hein suhtles oma aja intellektuaalse eliidiga rahvusvahelisel tasandil. Inimesed, kes teda inspireerisid ja hiljem said ka tema sõbraks: füüsik Niels Bohr, Albert Einstein, Norbert Weiner, Charles Chaplin.

Kui fašistlik Saksamaa okupeeris Taani, oli Piet Hein valiku ees: kas põgeneda neutraalsesse Rootsi või liituda Taani vastupanuliikumisega. 1968. aastal antud intervjuus selgitas Hein: "Rootsi minek jäi ära, sest ma ei ole rootslane, vaid taanlane. Seega liitusin Taani vastupanuliikumisega." Esimeseks relvaks sai instrument, mida ta kõige paremini valdas – pliiats, ta kirjutas ja avaldas oma esimesed värsid. Kuna tsensorid ei mõistnud nende tõelist tähendust, siis jõudsid need ka trükki. Taanlastele jõudis aga mõte kohale – isegi kui te kaotate vabaduse, ärge kaotage patriotismi ja eneseväärikust, sest oma riigi reetmise tunne on veel valusam vabaduse kaotusest.

1966. aastal oli Piet Hein ajakirja Life kaanel ning maailm rääkis "Taani disainist" ja "Skandinaavia modernismist".

Piet Hein oli Rahvusvahelise PEN-klubi, Taani ränduriteklubi juhatuse liige ja veel paljude organisatsioonide liige.

Piet Hein suri 17. aprillil 1996 oma kodus Middelfarti linnas Fyni saarel.

Ameerika matemaatik Norbert Weiner pühendas oma raamatu "Jumal ja Golem" [1] sellele andekale taanlasele.

Taanis on kahes linnas Piet Heini tänav ja ta on valitud 100 kuulsama taanlase nimekirja.

Piet Hein oli abielus neli korda (a. 1937, 1942, 1947, 1955). Viimasest kolmest abielust sündis viis poega: Juan Alvaro Hein (9. jaanuar 1943), Andrés Humberto Hein (30. detsember 1943), Lars Hein (20. mai 1950), Jotun Hein (19. juuli 1956), Hugo Piet Hein (16. november 1963). Jotun (Hiiglane) Hein oli Aarhusi ülikoolis Bioinformaatika Keskuse direktor, professor Oxfordi Ülikoolis.

1944. aastal on Piet Hein öelnud: "Kunst on lahendus probleemidele, mida ei ole võimalik sõnastada selgelt, enne kui nad on lahendatud". Piet Hein otsustas leida absoluutselt harmoonilise disaini vormi, harmoonilise geomeetrilise kujundi. Nii sündis ellips. Superellips (tuletatud Lame´kõverast), millele andis nime arhitekt Piet Hein, on palju rakendust leidnud arhitektuuris ja tema skulptuuride juures. Ta soovitas kasutada superellipsi kõverat linnaplaneerimisel, mööbli tegemisel ja teistes valdkondades. Esmakordselt kasutas Piet Hein superellipsit 1959. aastal seoses suuremahulise linnaplaneerimise probleem lahendamisega Stockholmis. Järgnevatel aastatel juba spordirajatiste, tarbeesemete, tekstiili ja paljude teiste põnevate objektide loomisel. Superellipseid on kasutatud Kanada, Prantsusmaa, Jaapani, USA ja Mehhiko ehitistel, elamupiirkondades ja spordikeskuste rajamisel, tuntud näiteks olümpiastaadion Mexicos.

Disainer Piet Hein on ratsionaalne idealist, ka disainerina jäi ta filosoofiks ja poeediks. Koostöös Rootsi disaineri Bruno Mathssoniga kujundas ta kuulsa superellipsikujuliste büroolaudade sarja [2], esimesed lauad toodeti tööstuslikult 1968. aastal.

Skulptuurid: [3]

Tarbekunst: [4]

Piet Hein on välja töötanud mängud "Hex", "Tangloids", "Morra", "Tower", "Polytaire", "TacTix", "Nimbus", "Qrazy Qube", "Pyramystery" ja "Soma Cube". "Soma Cube'i" mõtles Piet Hein välja kvantmehaanika loengus aastal 1933, kui ta õppis Kopenhaageni Ülikooli teoreetilise füüsika instituudis. "Soma Cube" [5] kujutab endast seitsmest tükist koosnevat kolmemõõtmelist puslet, mida on võimalik kuubiks kokku laduda 240 viisil.

Piet Hein: "Inimene, kes näeb nalja vaid naljas ja tõsidust vaid tõsistes asjades, ei mõista tegelikult kumbagi". Tema lühikesed luuletused (gruks või grooks (Taani: gruk)[6]), hakkasid pseudonüümi Kumbel (Kumbell) all ilmuma ajalehes Politiken varsti pärast natside okupatsiooni aprillis 1940, ilmusid kuni aastani 1963 ja erinevatel andmetel võib neid olla 7000 – 10 000.

Luuletaja Kumbel Kumbelli luuletusi on tõlgitud paljudesse keeltesse, ta luulekogusid on trükitud üle pooleteise miljoni eksemplari. Inglise ja esperanto keelde tõlkis Piet Hein ise, täiendades teoseid enda tehtud karikatuuridega. (Lääne Maakonna Keskraamatukogus on raamat "Words: Grooks & Gruk", välja antud Kopenhaagenis 1995. aastal.) Väikesele portselantaldrikule maalitud aforism (grook) sai väga kuulsaks. Üks taani arvustaja on öelnud, et need lühiluuletused (grooks) olid "kingitus inimkonnale, mille tegi kirjanik Piet Hein".

Loodus on üldine nimi – nii näib –,

tolmueostele, mida on miljardid, miljardid, miljardid

– lõpmatu, lõpmatu mäng nendel käib –

nad mängivad biljardit, biljardit, biljardit. [7]

Hein, Piet "Grooks III" 1982; "Grooks IV" 1981; veel grooks'e: http://www.poemhunter.com/piet-hein/poems/; "Lad os blive mennesker" 1982 [8]

Piet Hein on üks 20. sajandil enim auhindu saanud taanlane.

• 1968 – Alexander Graham Bell Silver Bell (Hõbekell)
• 1969 – Aarestrupi medal
• 1971 – ID-auhind
• 1971 – Die Gute Industriform
• 1972 – Yale Ülikooli (Connectticut, USA) audoktor
• 1972 – Doctor of Humanities
• 1973 – Huitiéme Salon International du Lumiaire
• 1975 – Honorary Craftsman, Copenhagen Town Hall
• 1978 – The Storm Petersen Prize
• 1978 – The Läkerol Prize
• 1980 – The international Aphia-Prize, Paris
• 1983 – Nobel Lecturer: "Creative Thinking in Science and in human Relations", Stockholm
• 1985 – Ingenio & Arti in gold – Medal awarded by HM Queen Margrethe
• 1989 – Taani Kuningliku Rüütli ordeni kavaler
• 1990 – Tietgen Medal
• 1991 – Odense Ülikooli audoktor

• piethein.com
• Superellipse
• Pilt