Parenhüüm
|
See artikkel räägib inimese ja teiste loomade parenhüümelundite kudedest; kasvajate spetsiifiliste kudede kohta vaata artiklit Kasvaja parenhüüm; taimede koe kohta vaata artiklit Põhikude |
Parenhüüm (ladina parenchyma) on selgrootutel ja selgroogsetel loomadel mitmete (parenhümatoossete) siseelundite talitlev kude, mis koosneb spetsiifilise elundi teatud kindlate põhifunktsioonidega rakkudest.
Parenhüümi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi, kui ka arenguastmeti (nii näiteks asendub paljudel inimestel tüümuse parenhüüm vanemas eas rasvkoega).
Paljudel selgroogsetel on parenhüümelunditeks maks, põrn, neerud[1], kopsud ja kõik näärmed (sh munasarjad, munandid jpt) ning lümfisüsteemi elundid (sh parenhüümi toimimist toetavad elemendid).
Seedeelundite süsteemi eksokriinnäärmetel moodustab parenhüümi sekreteeriv näärmeepiteel.
Parenhüümikudesid liigitatakse ka nn parenhüümelundite kaupa, nii paikneb munandites, munandisagarikena stroomaosiste vahel, munandiparenhüüm.[2]
Maksas aga jagab maksa parenhüüm maksa sagarikeks.
Lümfisüsteemi liigitatud lümfisõlmede parenhüümi moodustavad lümfisõlme koor ja säsi ja neis ringlevad lümfotsüüdid.
Parenhüüm ei talitle veresoonteta, kuid südame-veresoonkonda liigitatud veresooni ei loeta parenhüümi hulka, küll aga liigitatakse vahel vererakud parenhüümi hulka.
Peaajus moodustavad parenhüümi neuronid ja gliiarakud, südames müotsüüdid, neerudes nefronid, kõhunäärmes Langerhansi saared, põrnas valge ja punane põrnapulp ja maksas maksarakud jne.
Parenhüümi rakkudega seostatakse inimestel ja loomadel mitmeid põletikega kulgevaid protsesse (nii viiruslikke kui bakteriaalseid) ja kasvajaid.
Parenhüümirakud on märklaud-rakkudeks ka Ebola viiruse, mis põhjustab Ebola viirushaigust, virionidele.
Parenhüümiks nimetatakse ka kasvajaliselt vohavate kudede rakke, nn kasvajarakke mis moodustavad kasvaja parenhüümi, mille alusel liigitatakse kasvajaid ka histoloogilises klassifikatsioonis.
Termini võttis tõenäoliselt kasutusele Saksa arstiteadlane ja antropoloog Rudolf Virchow.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 31, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 231, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Parenchyma seisuga 09.09.2014.