Super Mario 64

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

"Super Mario 64" on platvormimäng Nintendo 64-le arendatud ja avaldatud Nintendo poolt. See anti välja Jaapanis ja Põhja-Ameerikas 1996. aastal ja PAL-süsteemi kasutavates regioonides 1997. aastal. See oli esimene "Super Mario" 3D-mäng ning tõi kokku sarjale omapärased mänguelemendid, visuaalse stiili ja tegelased suures avatud maailmas. Mängus tungib sarja peamine vastaskuju Bowser printsess Peachi lossi ja peidab ära tähed, mis kaitsevad lossi erinevatesse maailmadesse, mis asuvad maagiliste maalide sees lossi seintel. Olles Mario, peab mängija koguma piisavalt tähti, et avada erinevad ruumid ja asukohad lossis ning jõuda Bowserini, et päästa printsess Peach.

Mängu direktor Shigeru Miyamoto tuli mõttele luua "Super Mario" 3D-mäng sel ajal, kui Nintendo arendas 1993. aasta mängu "Star Fox". Mängu arendamine kestis peaaegu kolm aastat: üks aasta mängu disainimiseks ja 20 kuud, et mäng valmis arendada, alustades virtuaalse kaamera süsteemi loomisest. Tiim jätkas kolmemõõtmeliste tegelast illustreerimisega, mis oli mängutööstuses tol ajal võrdlemisi uus toiming, ning täiustades mängu kahemõõtmeliste "spraitide" liikumist. Heliefektid lindistati Yoji Inagaki poolt ja muusika komponeeris Koji Kondo.

Ootused "Super Mario 64" ümber olid suured nii videomänguajakirjanike kui ka avalikkuse hulgas, mida tugevdasid reklaamikampaaniad ja demonstratsioonid 1996. aasta E3 kaubandusnäitusel. Pärast väljalaskmist hinnati mängu kõrgelt ning arvustajad tõstsid esile mängu ambitsiooni, väljanägemist, tasemete disaini ja mängukogemust, kuigi kritiseeriti mängu kaamerasüsteemi. See on suurima läbimüügiga mäng Nintendo 64-le ning seda oli 2015. aastaks müüdud peaaegu 12 miljonit eksemplari.

Retrospektiivis loetakse "Super Mario 64" üheks kõigi aegade parimaks videomänguks. Mitmed mänguarendajad tähtsustavad selle mõju 3D platvormmängudele, viidates selle dünaamilisele kaamerasüsteemile ja 360-kraadisele analoogjuhtimisele, mis lõi sellele žanrile uue arhetüübi, nii nagu Super Mario Bros. tegi sama kahemõõtmeliste platvormimängude žanris. Mängust loodi uusversioonid "Super Mario 64 DS" konsoolile Nintendo DS ning on saadaval portidena teiste Nintendo konsoolide jaoks. Mängul on ka kultuslik fännide kogukond, paljude fännimängude ja modifikatsioonidega, suur populaarsus mängude aja peale läbi tegijate hulgas ning siiani jagatakse kuulujutte mängu peidetud omaduste teemal.

"Super Mario 64" on kolmemõõtmeline platvormimäng, milles mängija juhib Mariot läbi erinevate alade. Mariol on palju rohkem võimalusi ringi liikuda kui varasemates mängudes.^[2][3] Ta suudab kõndida, joosta, hüpata, kükitada, roomata, ujuda, lüüa jalaga ja rusikaga ning haarata kinni objektidest kasutades Nintendo 64 mängupuldi analoogkangi ja nuppude abil. Kombineerides hüpped teiste toimingutega, suudab Mario sooritada kahe- ja kolmekordseid hüppeid õhus, kaugushüppeid, saltosid ja seinahüppeid. Mängija võib liigutada kaamerat, mida juhib mängus pilve peal istuv Lakitu, ning vaadata mängu esimeses isikus läbi Mario silmade.

Erinevalt eelnevatest "Mario" mängudest kasutab "Super Mario 64" tervisepunktide süsteemi, mida näitab kaheksaosaline sektordiagramm.^[1]: 17 Kui Mario saab haiget, näiteks vaenlast puudutades, võib ta oma tervist taastada kogudes eri värvi münte.^[4]: 8 Vee all näitab diagramm seda, kui kaua ta suudab hinge kinni hoida, mis väheneb vee all olles ja taastub vee pinnale naastes.^[1]: 9 Nagu ka eelmistes "Super Mario" mängudes alustab Mario mängu mitme lisaeluga, millest ta ühe kaotab, kui ta tervis otsa saab, või kui ta kukub põhjatusse auku. Mäng lõppeb, kui Mario kaotab kõik oma elud. Erinevalt eelmistest mängudest ei ole tasemetes ajalimiiti.

Mängus puuduvad eelmiste mängude jõudu andvad esemed, nagu superseen (ingl. "Super Mushroom") ja tulelill (ingl. "Fire Flower"). Selle asemel ilmuvad mängus läbipaistvad punased, rohelised ja sinised klotsid. Salajastes asukohtades on samade värvidega lülitid, mis muudavad need klotsid tahkeks ning lubavad Mariol kätte saada kolme eri tüüpi mütsid. Tiivamüts (ingl. "Wing Cap") lubab Mariol ringi lennata pärast kolmikhüppe sooritamist või pärast seda, kui ta on kahurist välja tulistatud. Metallmüts (ingl. "Metal Cap") muudab ta immuunseks vastaste, tule ja mürkgaaside vastu, lubab tal vastu seista tuulehoogudele ja veevooludele, sooritada vee all liigutusi, mida ta suudab muidu teostada vaid maa peal, ning annab talle võime lõputult vee all hinge kinni hoida. Haihtumismüts (ingl. "Vanish Cap") muudab ta osaliselt haavamatuks ning annab talle võime teatud takistustest läbi kõndida.^{[1]: 9 [4]: 9} Pärast Koopa Troopa peale hüppamist jääb temast maha kilp, millega võib Mario liuelda vee, laava ja vesiliiva peal.

Mario peab mängus korjama tähti (ing. "Power Stars"), mille Bowser on varastanud. Bowser on röövinud ka printsess Peachi, kelle Mario asub päästma. Mängu tasandites saab vabalt ringi liikuda, erinevalt kahemõõtmelistest "Super Mario" mängudest, kus aeg tiksus ning liikuda sai ainult vasakult paremale.

Mängu sõlmpunkt on printsess Peachi loss, kus mängija hüppab piltide sisse, et siseneda tasemetesse. Mängija peab enne tasandile suundumist valima episoodi. Kui mängija kaotab tasandil elu, suundub ta automaatselt printsessi lossi tagasi. Iga tase sisaldab tähti, mille kogumine teeb lukust lahti uusi alasid ja tasemeid Peachi lossis.^[5] Kokku on tasemeid 15 ning igal tasemel on 7 tähte. Kaasa arvates 15 tähte, mis on peidus saladuste ja boonustena, on mängus kokku 120 tähte.^[4]: 128

Mäng kohandati ka Nintendo DS-i konsoolile, see variant kannab pealkirja "Super Mario 64 DS". See mäng on Super Mario 64 uustöötlus, kus lisaks Mariole saab mängida ka Yoshi, Luigi ja Warioga. "Super Mario 64" klassikaline versioon ilmus uuesti Nintendo Wii konsoolile Virtual Console'i programmis.