Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks. Tahke aine muutmist vedelikuks nimetatakse sulatamiseks. Temperatuuri, millel sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks.

Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine (vee puhul külmumine), kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Ainete sulamis- ja tahkumistemperatuurid on üldiselt samad.

Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile

${\displaystyle \Delta Q=\lambda \cdot m}$,

kus

${\displaystyle \Delta Q}$ on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J;

${\displaystyle \mathbf {\lambda } }$ on aine sulamissoojus J/kg;

${\displaystyle m}$ on aine mass kg.

Üldiselt on vedelik väiksema tihedusega kui sama aine tahkelt. Selliste ainete korral soodustab rõhu vähendamine sulamist – rõhu alandamisel sulamistemperatuur langeb. Nende ainete korral, mis võivad olla vedelas olekus tihedamad kui tahkes faasis, saab sulamistemperatuuri alandada rõhu tõstmisega. Niisugune aine on näiteks vesi, mis on kõige tihedam 4 °C juures ja mille maht külmumisel suureneb.

• sulamissoojus