Sudu
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.
Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest "suits" ja "udu". Sõna loomisel oli eeskujuks ingliskeelne termin smog (smoke + fog). Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn Londoni-tüüpi sudu – võib tõesti käsitleda kui niiskuse ja väävlirikka suitsu reaktsiooni saadust, kuid teise, fotokeemilise sudu, tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.
Termini smog mõtles välja Harold Antoine des Voeux Suurbritannias aastal 1905. Sellega tähistas ta kivisöe põlemisel atmosfääri paiskuvate väävliühendite tekitatud tumedat ja mürgist suurlinnade kohal hõljuvat pilve, mis tappis tuhandeid inimesi Londonis, Manchesteris, Glasgow's ja mujal.
Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri tahmaosakesed ja väävli oksiidid, sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on veeaurust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruda ning moodustada nähtavust halvendava ja inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata.
Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Seda tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet.
Sudu võib tekkida ka biomassi põlemise tagajärjel, näiteks tekitavad suured metsapõlengud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Selline sudu on omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.
Sudu võimendavaks asjaoluks on temperatuuriinversiooni esinemine atmosfääri alaosas. See tähendab, et vahetult maapinna lähedal olevas õhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas õhukihis, mistõttu ei saa õhk kõrgele tõusta ja sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat tuult, sest see puhuks sudu linnade kohalt minema.
Tervisele on kõige ohtlikum nn Londoni tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi (sealhulgas astma korral), ärritab silmi ja võib mõnikord põhjustada surma.