Strobl

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Strobl
Pindala: 93,9 km²
Elanikke: 3645 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 47° 43′ N, 13° 28′ E
Valla asend Salzburg-Umgebungi ringkonnas

Strobl (või Strobl am Wolfgangsee) on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas (Flachgaus) Austria Salzburgi liidumaa kirdeosas, kohe Ülem-Austria piiril. Vallaosad on Aigen, Gschwendt, Strobl ja Weißenbach.

Vald asub Wolfgangsee järve idaküljel Salzkammerguti puhkepiirkonnas, Sankt Gilgeni ning Ülem-Austria St. Wolfgangi ja Bad Ischli omavalitsuste lähedal. Nii peamine maantee (nr 158) Salzburgist ja St. Gilgenist Bad Ischli kui ka maantee St. Wolfgangi kulgevad Strobli serval, seega puudub läbiv liiklus. Järve ümbruses on mitu küla, neist peamised on St. Wolfgang im Salzkammergut ja St. Gilgen Wolfgangsee teises otsas, lisaks Weissenbach bei Strobli asundus.

Järvel saab sõita väikese aurikuga. Samuti on Stroblis Viini Ülikooli Bundesinstitut für Erwachsenenbildung, täiskasvanute koolitusasutus, ning korraldatakse sageli akadeemilisi konverentse või rahvusvaheliste ja Euroopa-uuringute suvekooli. Teine kuulus üritus on iga-aastane järve ääres toimuv lauluvõistlus "Voice of Strobl". Järvekaldal on promenaad, kus saab näha Toni Schneider-Manzelli, Ilse Sprohari ja Eva Mazzucco skulptuuri.

Kuulus St. Wolfgangi linn asub matkamise kaugusel ning tavalised ekskursioonid Stroblist hõlmavad Postalmi platood ja Schafbergi (1783 m), kuhu saab tõusta Schafbergbahni hammasraudteed pidi, samuti Bad Ischli, kus Austria keiser Franz Joseph I sageli suvesid veetis. Laimeri perekonna rahvamuusikud on kohalik vaatamisväärsus. Piirkond on suviti populaarne matkajate ja veespordiharrastajate seas ning talviti suusatamiseks; seda teenindavad hästi pansionid ja hotellid. Endine Salzkammergut-Lokalbahn kitsarööpmeline raudtee Salzburgi lõpetas tegevuse 1957. aastal.

Nimi Strobl tähendas algselt "karvane" või "kortsus"; nimi pärineb 14. sajandist, kui Wolfgangsee oli tuntud kui Abersee ja keegi Friedrich Stroblo esines Seege (kalatiigi või paisu) omanikuna. Wolf Strobl võttis 1553. aasta paiku Laimeri perekonnalt üle vara, mis sai tuntuks kui Am Schober, võõrastemaja, mis oli hiljem aluseks asula ametlikule esmamainimisele 1593. aastal seoses Hanns III Strobliga, kes oli 1587. aastal kohalik ametnik ja kõrtsmik. Hiljem abiellus Joseph Sigmund Berchtold und Sonnenburg Strobli perekonda ja sai vara omanikuks. Sellegipoolest oli nimi Strobl kindlalt kinnistunud Am Schober kõrtsi ümbrusele. Esimest rada idast linna sisenemisel nimetatakse siiani Schoberwegiks.

1800. aasta paiku rajati postiliinide laienemisega Thurn und Taxise postiliini jaamana Platzlhofi võõrastemaja. Maalilise asukoha tõttu õitses küla aastatel 1877–1890 turismikaubanduse levimisega Bad Ischlist. Kirjanik Hugo von Hofmannsthal veetis puhkust Stroblis ja 1900. aasta paiku sai sellest parun Gecmen-Waldecki elukoht, kelle perekonnatööstused lõid tohutut rikkust ja toetasid luksuslikku elukohta Hietzingis (Viin), samuti tohutut kinnisvara Böömimaal. Ka sel perioodil korraldas Strobl Bad Ischlis regulaarselt aristokraatia ja kõrgkodanluse suvitusüritusi. Pärast Teist maailmasõda muudeti osa pärandist Kurhotel Schloss Strobliks.

Pärast Esimest maailmasõda sai Stroblist selliste filmitähtede nagu Emil Janningsi ja Theo Lingeni populaarne suvekuurort. Maria Vassiltšikova on maininud oma memuaarides "Berliini päevikud" peatumist Stroblis oma lennu ajal pärast 20. juuli vandenõu Adolf Hitleri vastu.

Teise maailmasõja viimastel päevadel interneeriti Belgia kuningas Léopold III ja printsess Lilian Stroblisse, keda valvas Relva-SS üksus. Kohe pärast seda, kui kuningas USA armee poolt vabastati, saabusid Stroblisse tema vend prints Karel ja Belgia peaminister Achille Van Acker, et astuda kuningale vastu väidetega tema koostöö kohta natsi-okupatsiooni varasematel etappidel; "Kuningliku küsimusena" tuntud kuum vaidlus, mis domineeris Belgia poliitikas 1950. aastateni, võib seega öelda sai alguse Austriast.

Linn oli pärast sõda Liitlasvägede okupeeritud Austrias Ameerika tsoonis, kus Viini pankuriperekonna Deutschi villas (võõrandatud natside poolt 1938. poolt) tegutses ohvitseride klubi. Stroblis asus ümberasustatud isikute laager. 2008. aastal esitas villas asuv kultuurikeskus ajaloolise näituse kohalikust vastupanust natsidele.

Stroblis on ligitõmbav Püha Sigismundi kirik, kuhu on maetud vürst Tassilo Fürstenbergist.

1758. aastal tellis peapiiskop Sigismund III (Christoph von Schrattenbach) Kitzbüheli ehitusmeistrilt Kassian Singerilt külla kiriku ehitamise. Singer suri enne projekti valmimist, mis anti Palier Andrä Huberile Sankt Gilgenist. Kirik pühitseti 3. mail 1761 peapiiskopi kaitsepühakule.

Hoone algne hilisbarokkilme on säilinud praktiliselt põlises seisukorras. Johann Benedikt Werkstätteri kõrgaltari maal kujutab Püha Sigmundit koos Püha Kolmainsusega. Samuti on seal Sebastian Eberli tehtud püha Christopheri ja püha Josephi kujud. Kõrgaltari ja tabernaakli valmistas Lorenz Hörmbler. Vasakpoolsel külgaltaril on kujutatud hea nõuandja Jumalaema ja parempoolsel on Peter Anton Lorenzoni maalitud püha Francis de Sales.

Uus orel, mille ehitas Orgelbau Felsberg, pühitseti sisse 2003. aastal.

• Hugo von Hofmannsthal
• Emil Jannings
• Theo Lingen
• Belgia kuningas Léopold III
• Hildegard Knef
• Helene Thimig