Siledakarvaline foksterjer
Siledakarvaline foksterjer | |
---|---|
Päritolumaa | Inglismaa |
Tunnused | |
Koer (Canis lupus familiaris) |
Siledakarvaline foksterjer on üks paljudest terjeri tõugudest. Antud tõug on esimene foksterjerite perekonnas, mida Ühendkuningriigi Kennelklubi ametlikult tunnustas (umbes 1875; tõustandard 1876). Tõug on jahi- ja näituseringkonnas laialt tunnustatud, kuid vähem populaarne mujal, siiski on nad äärmiselt olulised kuna arvatakse, et paljud terjerid on aretatud sellest tõust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Siledakarvalise foksterjeri aretusest pole palju dokumente, kuid tõug oli tuntud juba 18. sajandi Inglismaal, esimesed dokumenteeritud tõendid on aastast 1790, kui kolonel Thornton lasi oma koerast Pitchist maalida pildi.
Tunnustamine
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi keskpaigas hakkas siledakarvalist foksterjerit aina rohkem näitustel nägema. 1885. aastal tunnustas Ameerika Kennelklubi foksterjerit, sada aastat hiljem tunnistati siledakarvaline foksterjer eraldi tõuks.
Üldsuse arvates on siledakarvaline ja karedakarvaline foksterjer sama tõu variatsioonid, kuid viimastel aastatel on üha rohkem eksperte arvamusel, et need kaks tõugu ei ole omavahel suguluses. Kui karedakarvaline foksterjer põlvneb tõenäoliselt Walesi Rough Black and Tan terjerist, siis arvatakse, et siledakarvaline foksterjer põlvneb Smooth Black and Tan terjerist, milles on ka Beagle'i ja Bullterjeri jälgi.
1980. aastate keskpaigani ristati tõuge aegajalt, kuna arvati, et tegu on ühe tõu erinevate sortidega, kuid siis muutis AKC need eraldi tõugudeks.
Siledakarvalise foksterjeri ajalooline roll on rebaste urust väljaajamine. Foksterjer ajab rebased oma urust välja, et suuremad jahikoerad ja -mehed neid näeksid. Valge kasukaga siledakarvalisi foxterjereid hinnati rohkem, kuna lähivõitluses aeti neid vähem rebastega segamini.
Temperament
[muuda | muuda lähteteksti]Siledakarvaline foksterjer on väga energiline koer, mistõttu ei soovitata neid esmakordsetele koeraomanikele. Kuna tõug on aretatud jahtima väikeloomi, on neil suur jahiinstinkt, siiski on nad sõbralikud koerad ning neil ei ole võõraste vastu midagi, kui neid noorelt inimestega kokku viia. Ilma sobiva varasema kokkupuuteta võivad nad valjult haukuma hakata.
Tervis
[muuda | muuda lähteteksti]Teadaolevateks terviseprobleemideks on näiteks kurtus, põlvekedra paikaltnihkumine ja erinevad silmahaigused, nagu Ectopia lentis, Distichia ja katarakt. Võimalike skeletiprobleemide hulka kuuluvad Legge-Perthesi haigus ja õlgade nihestused. Samuti on teada juhtumeid Myasthenia gravis'est, idiopaatilisest epilepsiast ja struumast. [1]
Märkimisväärsed siledakarvalised foksterjerid
[muuda | muuda lähteteksti]- Snitter, peategelane romaanist "Katkukoerad", mille autor on Richard Adams
- Skip, Willie Morrise raamatust "My Dog Skip".
- Igloo, maadeavastaja Richard E. Byrdi lemmikloom.
- Angus ja India on moedisaineri ja filmirežissööri Tom Fordi siledakarvalised foksterjerid ning neid võib näha tema filmis "A Single Man".
- Kvik Taani telesarjas "Matador".
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- koer.ee
- Koeratõugude nimekiri
- Foxterjer, et saada lisateavet ajaloo, geneetika ja karvkatte värvi kohta
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Clark, Ross D. DVM and Stainer, Joan R. Medical & Genetic Aspects of Purebred Dogs Fairway, Kansas: Forum Publications, 1994.