Sakrament

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sakrament ehk salasus on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.

Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet.

Enamiku koguduste ja kirikute poolt tunnustatavad ühised sakramendid on ristimise sakrament ja armulaua sakrament ehk euharistia sakrament.

Lisaks neile kahele on veel viis sakramenti:

• Abielu sakrament
• Meeleparanduse sakrament (katoliku kirik), patutunnistamise sakrament (õigeusu kirik)
• Vaimulikuseisuse sakrament (katoliku kirik), vaimulikku ametisse pühitsemise sakrament (õigeusu kirik)
• Haigete salvimise sakrament (katoliku kirik), õlitamise sakrament ehk haigeteõlitamise sakrament (õigeusu kirik)
• Konfirmatsiooni sakrament (katoliku kirik), salvimise sakrament (õigeusu kirik)

Eestikeelses õigeusu kirjanduses on sakramente nüüdisajal nimetatud ka salasusteks, selle sõna kasutamist on propageerinud eelkõige ülempreester Mattias Palli.

Luteri kirikus on sakramentideks (kitsamas tähenduses) ristimine, meeleparandus (piht) ja armulaud. Laiemas mõttes käsitlevad luterlikud usutunnistuskirjad sakramentidena ka näiteks ordinatsiooni ja abielu, kusjuures sakramentide hulgast olulisem on, et neid mõistetakse vastavalt Pühakirjale.^[1]

Luterluses on sakrament "Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud"^[2]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Sakrament

• Sakramendid - Jumala ligiolu nähtavad märgid