Soomusvägi

Soomusvägi on maavägede lahingurelvaliik (väeliik), mis koosneb suure manöövrivõime, tulejõu ja lahinguvõimega soomustatud mehhaniseeritud üksustest. Soomusväe ülesandeks on tagada tegevuse liikuvus ja manöövrivõimekus lahinguväljal ja selle läheduses.

Võidakse kutsuda ka tankiväeks (venekeelne laen).

Soomusväe koosseisus on peamiselt järgmised alamväeliigid ehk relvaliigid:

• tankivägi
• soomusjalavägi
• soomustatud lahingutoetus (pioneerivägi, suurtükivägi, õhutõrje)
• soomustatud lahinguluure

Lisaks on soomusväe koosseisus oma lahinguteenindustoetuse ja juhtimisüksused.

Soomusväes võidakse moodustada:

• soomusarmeesid (soomusgruppe)
• soomuskorpusi
• soomusdiviise
• soomusbrigaade
• soomuspataljone (pataljoni taktikaline grupp tanki- ja soomusjalaväekompaniidega)

• Tankid,
• jalaväe lahingumasinad,
• soomustransportöörid (harvem).

Lisaks kuuluvad soomusvägede relvastusse soomustatud liikursuurtükid ja õhutõrjesoomukid, pioneeri-, luure-, evakueerimis- ja sidesoomukid. Enamus soomusvägede koosseisus olevast sõjatehnikast on roomikveermikul.

Soomusvägede taktika võtmeks on (erinevalt kergemate ja väiksema maastikuläbimisvõimega sõidukitega jalaväest) soomustehnika vahetu lahinguväljal lahingutegevuses osalemise võime koos oma isikkoosseisuga. See annab soomusallüksustele lahingus suurema tulejõu ja manöövrivõime. Tavaliselt tegutsevad lahinguväljal lahingurivistuses rühmitununa koostöös soomusjalaväe allüksused jalaväe lahingumasinatel ja tankiallüksuste lahingutankid. Neile järgnevad muud lahingu- ja lahingutoetussoomukid. Arvuline suhe lahinguväljal efektiivseks tegutsemiseks on tavaliselt vähemalt 1 tank 3–4 lahingumasina (soomusjalaväe rühm) kohta. Üldjuhul ei tegutse tankid lahingus üksi ilma soomusjalaväe toetuseta, kuid soomusjalaväe allüksused on vajadusel suutelised passiivsemaks tegevuseks (näiteks lahinguluure, julgestamine, patrull, kaitselahing) ilma tankideta.

Tankide ülesandeks on hävitada lahingus vastase tulepunkte, relvasüsteeme ja raskemat soomustehnikat. Lahingumasinatel või jalastunult tegutsevad soomusjalaväelased võitlevad vastase elavjõuga, kerge soomustehnika ja relvasüsteemidega, hõivavad või hoiavad maa-alasid ja ehitisi ning katavad tankide tegevust. Lahingukontakti puudumisel paiknevad soomusjalaväelased manöövrit tehes oma soomukitele.

Soomusvägede sünniks loetakse 15. septembrit 1916, kui inglased kasutasid Somme lahingus esmakordselt tanke.

Pärast Esimest maailmasõda toimus soomusvägede põhjalikum arendamine, eriti Saksamaal ja Nõukogude Liidus. Soomusvägede revolutsioonilise taktika peale tulid esmalt küll inglased (näiteks Liddell Hart), kuid arendamist leidis see põhiliselt hoopis 1930. aastatel Saksamaal (Blitzkrieg – välksõda).

Teises maailmasõjas etendasid soomusväed juba enamikus operatsioonides ja kampaaniates põhilist rolli. Enamasti nii on see olnud ka hilisemates suurtes konventsionaalsetes relvakonfliktides.