Soomusloom
|
See artikkel räägib imetajate perekonnast; alamperekonna kohta vaata artiklit Manis |
| Soomusloom | |
|---|---|
 Jaava soomusloom | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Alamklass |
Eluspoegijad imetajad Theria |
| Infraklass |
Pärisimetajad Eutheria |
| Selts |
Soomusloomalised Pholidota |
| Sugukond |
Soomusloomlased Manidae |
| Perekond |
Soomusloom Manis Linnaeus, 1758 |
Soomusloom (Manis) on soomusloomaliste seltsi soomusloomlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Praegusajal on teada kaheksa liiki, kellest neli elavad Aafrikas ja neli Lõuna- ja Kagu-Aasias. Soomuslooma perekonda klassifitseeritakse järgmised liigid:
- Manis gigantea (Illiger, 1815) – hiid-soomusloom
- M. temminckii (Smuts, 1832) – rohtla-soomusloom
- M. tetradactyla (Linnaeus, 1766) – pikksaba-soomusloom
- M. tricuspis (Rafinesque, 1821) – valgekõht-soomusloom
- Manis crassicaudata (Gray, 1827) – india soomusloom
- Manis culionensis (de Elera, 1915) – filipiini soomusloom
- M. javanica (Desmarest, 1822) – jaava soomusloom
- M. pentadactyla (Linnaeus, 1758) – pangoliin
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Soomuslooma meenutab välimuselt tohutu suurt kuusekäbi. Looma keha on kaetud serviti üksteise peal asetsevate hallikaspruunide sarvainest soomustega. Kere ja käppade alakülge ning koonu katavad karvad. Eesjäsemed on varustatud tugevate kaeveküünistega. Koon on pikk, suu väike, lõuad hammasteta, keel kuni 40 cm pikk, väga suurte süljenäärmete eritis on kleepuv. Soomusloomad toituvad peaaegu eranditult sipelgatest ja termiitidest. Nende süljel on putukaid ligimeelitav meelõhn.
Toitu otsivad nad öösiti. Enamik soomusloomi elab ühekaupa. Poegimine võib toimuda igal aastaajal. Tiinus vältab üle viie kuu.
Soomusloomade liha on söödav, soomustele omistab idamaade rahvameditsiin ravitoimet.
Allikas
[muuda | muuda lähteteksti]- "Loomade elu", 7. köide, Tallinn, Valgus 1987. Lk 99–101.