Sotsiopaat

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sotsiopaat on angloameerika psühhiaatria termin inimeste kohta, kellel on käitumishäired ja probleemid teiste inimestega suhtlemisel.

Sellist sõna on kasutatud alates umbes 1880. aastast^[1][2] Terminit sotsiopaatia võis esimesena tutvustada 1909. aastal Saksamaal psühhiaater Karl Birnbaum ja 1930. aastal kasutas USA psühholoog George E. Partridge seda kui alternatiivi psühhopaadi kontseptsioonile.^[1] Seda terminit kasutati, et defineerida käitumist, mis rikub sotsiaalseid norme, niisiis antisotsiaalset käitumist.^[3][4][5][6]

Sotsiopaat ei tunnista mingeid kirjutatud ega kirjutamata inimestevahelisi reegleid ühiskonnas, tal puudub empaatiavõime, seega ei tunne ta kunagi süümepiinu, mõtleb ainult omakasule ja arvab, et ka kõik teised käituksid samuti kui tema, kui ainult oskaksid või julgeksid. Igasugune reeglitele allumine, ka lihtsalt viisakus on tema meelest nõrkuse ilming.

Eestis on sotsiopaadile lähedane diagnoos F60.2 Düssotsiaalne isiksushäire

See on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik:

• kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes;
• tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine;
• võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi;
• väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi;
• võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, eriti karistusest;
• märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada.

Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. Diagnoosi võib kinnitada lapse- ja noorukieas esinenud käitumishäire, mida ei pruugi küll alati esinenud olla.

• Psühhopaatia