Nissi kihelkond

Nissi kihelkond (lühend Nis, saksa keeles Kirchspiel Nissi) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa lääneosas.

Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond, Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Kihelkonnas paiknes 14 mõisat – neist 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Lisaks veel 2 karjamõisat,^[1] läbi ajaloo aga rohkemgi.^[2]

• Jaanika mõis (Janik), Munalaskme kõrvalmõis
• Laitse mõis (Laitz) rüütlimõis
• Lehetu mõis (Lehhet) rüütlimõis
• Munalaskme mõis (Munnalas) rüütlimõis
• Nissi kirikumõis (Pastorat Nissi)
• Nurme mõis (Nurms) rüütlimõis
• Pajaka mõis (Pajak) rüütlimõis
• Põlli mõis (Poll) rüütlimõis
• Pärnamaa mõis (Pernama) poolmõis, mis eraldati Nurme mõisast
• Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis (Riesenberg, Neu-Riesenberg) rüütlimõis
• Russalu mõis (Russal) rüütlimõis
• Saida mõis (Saida) poolmõis, mis eraldati Nurme mõisast
• Vardi mõis (Schwartzen) rüütlimõis
• Vana-Riisipere mõis (Alt-Riesenberg), Riisipere kõrvalmõis^[3]

• Laitse vald (Laitz) (1866–)
• Riisipere vald (Sergejevi) (Riesenberg) (1866–)
• Vardi vald (Mihaili, Mihailovi) (Schwarzen) (1866–)
• Lehetu vald (Lehhet) (1866–1891)
• Munalaskme vald (Munnalas) (1866–1891)
• Nurme vald (Nurms) (1866–1891)
• Pajaka vald (Pajack) (1866–1891)
• Russalu vald (Russal) (1866–1891)^[4]

• Nissi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 442–443.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 65.

Nissi kihelkond

Kirik: Nissi
Mõisad: Nissi kirikumõis | Laitse mõis | Lehetu mõis | Munalaskme mõis | Nurme mõis | Pajaka mõis | Põlli mõis | Riisipere mõis | Russalu mõis | Vardi mõis