Nikolai (Leisman)

See artikkel räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit Nikolai Leisman (1902–1943)

Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Neanurme – 27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.

Nikolai Leisman sündis Neanurme külas Lustivere õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester Aleksei Troitski poolt 7. oktoobril (vkj) Põltsamaa Pühavaimu kirikus Kuningamäel. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta 1873–1883 Riia vaimulikus koolis ja seminaris, lõpetades esimese järguga, ning Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1887 usuteaduste magistri kraadiga ^[1]. 13. septembril 1887 pühitseti ta Tallinna Issanda Muutmise kirikus diakoniks ja 14. septembril preestriks. 17. novembril 1934 valiti ta EÜS Põhjala auvilislaseks^[2].

• 1887–1888 preester Paadrema Püha Kolmainu koguduses
• 1888–1896 preester Haapsalu Maria-Magdaleena koguduses, olles ühtlasi koolides usuõpetaja ja ringkonna praost
• 1896–1914 preester Riia Peeter-Pauli katedraalis, alates 1901 ülempreester, oli ka linna praost
• 1896–1916 jumalateenistuste raamatute komitee esimees
• 1899–1915 Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja
• 1914–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja
• 1917–1921 preester Ukrainas Genitšeskis
• 1921–1933 Kilingi Püha Nikolai koguduse ülempreester
• 1922–1933 Mõisaküla Pühavaimu koguduse preestri asetäitja, vaheaegadega 1926 ja 1930
• 1922–1926 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimuliku kohtu esimees
• 1924–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige
• 1927–1932 Pärnumaa praost
• 1933–1940 Petseri kloostri ülem
• 1. aprillil 1933 nimetas Sinod ta piiskopiks. 2. aprillil pühitsesid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander ning Karjala ja kogu Soome peapiiskop Herman ta Tallinna Aleksander Nevski katedraalis Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks.
• 11. juulil 1933 nimetati ta Petseri vaimuliku seminari rektoriks.
• 29. augustil 1940 läks ta erru.
• 1943–1944 Tallinna metropoliidi abi

Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi Imanta asutajaid ja liige 1881–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem EÜS Põhjala) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli 1894–1896 Haapsalu linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades Virulane, Sakala, Usk ja Elu^[küsitav], Uus Elu jt.^[3]

Nikolai Leisman suri 27. aprillil 1947 Penujal ning maeti Penuja kiriku lõunapoolse haarde seina äärde. 1979. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber Penuja kalmistule.

Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester Aleksander Poletajevi tütre Lidiaga. Tema vend Juhan Leisman oli õigeusu kösterkooliõpetaja ning teine vend Aleksei Leisman õigeusu preester. 2012. aastal uusmärtriks kuulutatud Nikolai Leisman oli tema vennapoeg.

• "История православия въ Прибалтийскомъ краѣ" (1893)
• "Imelik raamat" (1905)
• "Jeesuse imelik isik" (1906)
• "Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal" (1907)
• "Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия" (1908)
• "Kristlik trööst" (jutluste kogu, 1911)
• "Vaimulikud kõned" (1911)

• EAÕK vaimulike andmebaas: piiskop Nikolai Leismani elulugu
• Eesti rahvusbibliograafia. Leisman, Nikolai