Nathan Houser

Nathan Houser (sündinud 10. märtsil 1944) on USA filosoof ja semiootik, Charles Sanders Peirce'i uurija.

Ta on ülikooli Indiana University – Purdue University Indianapolis filosoofia emeriitprofessor. Houser on väljaande "Writings of Charles S. Peirce" peatoimetaja. Koos Christian J. W. Kloeseliga andis ta välja kaheköitelise valimiku "The Essential Peirce: Selected Philosophical Writings".

Artiklis "A Peircean classification of models" paneb Houser ette, kuidas mudeleid Charles Sanders Peirce'i vaimus klassifitseerida.

Mudelid on ikoonid. Tuleb uurida Peirce'i ikoonide klassifikatsiooni, et rakendada seda mudelitele, et aidata teadmist mudelite kohta korrastada ja mõista, kuidas need töötavad. Ikoonid jagunevad adumilisteks ikoonilisteks omadusmärkideks, adumilisteks ikoonilisteks üksikmärkideks ja adumilisteks ikoonilisteks reegelmärkideks. Mudelid, mis on adumilised ikoonilised omadusmärgid, on olemuslikult kvalitatiivsed ning representeerivad ehk modelleerivad objekte, jagades ehk dubleerides nende olulisi omadusi. Värvinäidis modelleerib värvust, lusikatäis kastet, mida kokk maitseb, modelleerib kaste maitset. Mudelid, mis on adumilised ikoonilised üksikmärgid, on olemuslikult tegelikud asjad ja sündmused ning modelleerivad üksikobjekte või -sündmusi, olles nendega piisavalt sarnased. Arhitekti joonis modelleerib kavandatavat maja; liiklusmärk, mis kujutab hüppavat põtra, modelleerib võimalikku sündmust, milleks tuleb valmis olla. Mudelid, mis on adumilised ikoonilised reegelmärgid, on olemuslikult üldised ja seadusesarnased ning modelleerivad, näidates tüüpi, mida kõik üksikjuhtumid peavad kehastama või millega vastavuses olema. Geomeetrilised joonised tahvlil modelleerivad kujundeid, mida nad ligikaudselt kehastavad ning mida kõik üksikjuhtumid peavad kehastama, ja algebraline valem modelleerib suhet, mida ta väljendab. Iga mudeliliigi korral on nii, et kui sarnasus modelleeritava objektiga on piisavalt suur, siis võib öelda, et mudel on objektiga relevantses suhtes isomorfne, aga Houser pole kindel, et see alati kehtib.

• The Significance of Logic as Semiotic. – Semiotics, 1987, lk 404–413.
• Peirce's Pre-Phenomenological Categories. – Semiotics, 1988, lk 103–108.
• La structure formelle de l'expérience selon Peirce. – Études Phénoménologiques, 1989, 5 (9–10), lk 77–111.
• Competing Icons. – Semiotics, 1991, lk 20–26.
• A Peircean classification of models. – Myrdene Anderson, Floyd Merrell (toim). On Semiotic Modeling, Berlin: Mouton de Gruyter 1991, lk 431-439.
• The Case of the Peirce Biography. – Semiotics, 1993, lk 595–598.
• Pragmatism and the Loss of Innocence. – Cognitio, 2003, 4 (2), lk 197–210.
• Too Many Signs. – Semiotics, 2004, lk 88–97.
• Peirce in the 21st Century. – Transactions of the Charles S. Peirce Society, 2005, 41 (4), lk 729–739.
• Pragmaschism? – Semiotics, 2006, lk 3–12.
• Peirce as a Sign to Himself. – Semiotics, 2008, lk 382–390.
• Toward a Peircean Semiotic Theory of Learning. – American Journal of Semiotics, 2008, 5 (2), lk 251–274.
• Santayana's Peirce. – Transactions of the Charles S. Peirce Society, 2009, 45 (4), lk 516–531.
• The Church of Pragmatism. – Semiotica, 2010, 178, lk 105–114.
• Action and Representation in Peirce's Pragmatism. – Rosa M. Calcaterra (toim). New Perspectives on Pragmatism and Analytic Philosophy, Editions Rodopi 2011.
• Being in the World. – Sign Systems Studies, 2015, 43(4), lk 560.

• 2019 Thomas A. Sebeok Award

• Sissekanne IUPUI lehel