Nõukogude Läti armee

Nõukogude Läti armee
Tegev	4. jaanuar – 7. juuni 1919
Riik	Vene SFNV Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik
Kuuluvus	Punaarmee Põhjarinne, Läänerinne
Ülesanne	nõukogude võimu kehtestamine Lätis
Suurus	armeegrupp
Lahingud	Eesti Vabadussõda Läti Vabadussõda Nõukogude-Poola sõda
Ülemad
Võtmeisikud	Jukums Vācietis Pēteris Slavens

Nõukogude Läti armee (läti keeles Padomju Latvijas armiju, vene keeles Армия Советской Латвии) oli Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus Eesti ja Läti Vabadussõjas moodustatud ning Punaarmeele allunud Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi armeegrupp.

Nõukogude Läti armee moodustati Nõukogude Venemaa Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu otsusega 4. jaanuaril 1919 ^[1] Punaarmee Põhjarinde koosseisus olnud, kuid Punaarmee ülemjuhataja (Jukums Vācietise) otsealluvuses olnud Läti vägede armeegrupist.

Nõukogude Venemaa bolševistlikke võime toetavatest Läti punaste küttide kütipolkudest moodustati esimene Punaarmee regulaarväeosa 13. märtsil 1918 Läti nõukogude kütidiviisina. 1918. aasta sügisel pärast Saksa vägede evakuatsiooni algust ja Punaarmee pealetungi Läänerindel moodustati esimesed võitlusvõimelised väeosad Punaarmee ülemjuhataja direktiivi nr 436/ш alusel 8. detsembrist 1918, mil loodi Läänearmee Läti vägede armeegrupp, mis liideti 27. detsembrist 1918 Punaarmee Põhjarinde koosseisu ning 29. detsembril 1918 allutati 7. armeele. 19. veebruaril 1919 allutati NLA Läänerinne juhatusele.

NLA staap asus: 1919. aasta jaanuarist maini Daugavpilsis; 1919. aasta juunist 1920. aasta aprillini Velikije Lukis; 1920. aasta mais Bešenkovitšis; 1920. aasta juunis Gomelis; 1920. aasta juunis Polotskis; 1920. aasta augustist septembrini Lidas ja 1920. aasta oktoobrist kuni detsembrini Velikije Lukis.

Läti Nõukogude armee väeosad hõivasid Läti territooriumi novembris 1918, pärast Saksa vägede lahkumist Lätist; lahingutes Eesti Vabadussõjas Lõuna-Eestis ja Pihkva piirkonnas; väeosad osalesid lahingutes Lätis baltisaksaste Landeswehri ja sakslaste Rauddiviisi vägede vastu 1919. aasta jaanuarist juunini.

NLA väeosad osalesid Petrogradi kaitselahingutes: Loodearmee pealetungil Petrogradile 13. maist kuni 27. septembrini 1919. aastal Pihkva suunal ning 1919. aasta 28. septembrist kuni 31. detsembrini vastupealetungioperatsioonides Luuga, Gdovi, Jamburgi, Kruiši raudteejaama juures (novembris 1919) ning jõudsid kuni Narva jõe jooneni.

NLA/15. armee väeosad osalesid ka Nõukogude-Poola sõjas: 14. maist kuni 8. juunini 1920 pealetungioperatsioonis Molodetšenko suunal ning taganemisel Lääne-Dvina ja Berjozino suunal; 4.–23. juunini 1920 pealetungioperatsioonis Molodetšenko, Lida suunal ning Nemunase jõe forsseerimisel; 23. juulist kuni 25. augustini 1920 Varssavi pealetungioperatsioonis, Belostoki linna hõivamine, Lääne-Bugi jõe forsseerimisel ning taganemisel Poolast. Pärast sovetivägede kaotust Nõukogude-Poola sõjas taganesid NLA kaks diviisi üle Ida-Preisimaa piiri, kus nad interneeriti.

Juhataja

• 6. jaanuar 1919 – 10. märts 1919 Jukums Vācietis
• 10. märts 1919 – 7. juuni 1919 Pēteris Slavens (Славен, Пётр Антонович)

Sõja-Revolutsiooninõukogu liikmed

• 6. jaanuar 1919 – 31. mai 1919 Pēteris Avens (Авен, Пётр Яковлевич) (juhataja asetäitja)
• 12. jaanuar 1919 – 7. juuni 1919 Ansis Daumanis
• 12. jaanuar 1919 – 10. märts 1919 Jānis Pieče (Пече, Ян Яковлевич)
• 21. jaanuar 1919 – 10. märts 1919 Oskars Stīga
• 22. jaanuar 1919 – 10. märts 1919 J. Tupin
• 15. märts 1919 – 31. mai 1919 Roberts Bauze (Баузе, Роберт Петрович)
• 15. märts 1919 – 7. juuni 1919 Jūlijs Daniševskis (Данишевский, Карл Юлий Христианович), SRN esimees
• 15. märts 1919 – 7. juuni 1919 Kārlis Pētersons (Петерсон, Карл Андреевич)
• 9. aprill 1919 – 20. veebruar 1920 Jānis Lencmanis (Ленцман, Ян Давыдович)
• 9. aprill 1919 – 22. juuni 1919 J. Mežiņš (Межин, Юрий Юрьевич)
• 22. juuni 1919 – 23. september 1919 Mihhail Vassiljev (Južin)^[2] (Васильев-Южин, Михаил Иванович)
• 4. juuni 1920 – 20. juuni 1920 Konstantin Mehonošin (Мехоношин, Константин Александрович)
• 9. juuni 1920 – 26. september 1920 Arladi Rosengoltz (Розенгольц, Аркадий Павлович)
• 5. juuli 1920 – 26. september 1920 Sergei Nazarenius (Нацаренус, Сергей Петрович)
• 19. juuni 1919 – 5. juuli 1920 Nikolai Tihmejev (Тихменев, Николай Сергеевич)
• 29. august 1920 – 26. detsember 1920 Mihhail Laševitš (Лашевич, Михаил Михайлович)
• 10. november 1920 – 26. detsember 1920 Jakov Vesnik (Весник, Яков Ильич)

Nõukogude Läti armee

• 6. jaanuar 1919 – 7. juuni 1919 Parfeni Maigur (Майгур, Парфений Матвеевич)

Jaanuaris 1919 moodustati Läti Vabadussõja alguses Lätisse tunginud Läti nõukogude kütidiviisist, mille isikkoosseis oli suurenenud läbi Lätimaal bolševistlikult meelestatud ja sundmobilisatsiooni teel kaasatud isikute arvel, kahest diviisist koosnev Nõukogude Läti armee (Советская Латвийская армия).

Nõukogude Läti armee koosseisu kuulusid, vastavalt Vene SFNV Punaarmee koosseisunimestike järgi:

• Nõukogude Läti 1. kütidiviis ( 1-ая стрелковая дивизия Советской Латвии), mille koosseisu olid:
  • Nõukogude Läti 1. kütipolk (1-ый стрелковый полк Советской Латвии),
  • Nõukogude Läti 2. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 3. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 4. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 5. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 6. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 7. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 8. kütipolk,
  • Nõukogude Läti 9. kütipolk,
  • 2 Nõukogude Läti ratsapolku.

Nõukogude Läti 1. kütidiviisi isikkoosseis koosnes lätlastest moodustatud väeosadest.

• Nõukogude Läti 2. kütidiviis ( 2-ая стрелковая дивизия Советской Латвии), mille koosseisu olid:
  • Nõukogude Läti 10. kütipolk
  • Nõukogude Läti 11. kütipolk
  • Nõukogude Läti 12. kütipolk
  • Nõukogude Läti 13. kütipolk
  • Nõukogude Läti 14. kütipolk
  • Nõukogude Läti 15. kütipolk
  • Nõukogude Läti 16. kütipolk
  • Nõukogude Läti 17. kütipolk
  • Nõukogude Läti 18. kütipolk

Nõukogude Läti 2. kütidiviisi isikkoosseis koosnes põhiliselt lätlastest moodustatud väeosadest, kuid 12., 14. ja 17. polgud olid üle toodud Vene SFNV Punaarmee 7. armee internatsionaalsed väeosad. Nõukogude Läti armee isikkoosseisu kuulus 1919. aasta mais 45 317 võitlejat^[3].

Nõukogude Läti armee koosseisu kuulunud vägedest moodustati 24. jaanuaril 1919 2. Novgorodi, 1. Läti, 6. Kütidiviisist ja 10. Kütidiviisist Petseri ja Volmari väegrupp. 5. veebruaril 1919 anti Läänerinde juhatuse korraldusega Petseri väegrupp 7. armee alluvusse, kus lülitati Pihkva väegruppi.

1919. aasta märtsi alguses eraldati Volmari väegrupi paremalt tiivalt iseseisvasse Marienburgi väegruppi osa 1. Läti, 6. ja 10. Kütidiviisile allunud väeosad: 6. Kütidiviisi II brigaad (sh 3. Tartu kütipolk), 2. Läti kütidiviisi II brigaad ja 11. Petrogradi kütidiviisi I brigaad, Tšekaa Pihkva polk. Läänerinde juhataja korraldusega No.01216, 7. aprillist 1919 Eestimaa Punaarmeele. Pärast 1919. aasta mais alanud maipealetungi Petrogradile ning Eesti väeosad läbimurret Irboska all Punaarmee rindest allutati Marienburgi väegrupp uuesti NLA-le 25. maist 1919.

26. märtsil 1919 moodustati NLA Sõja-revolutsiooninõukogu otsusega Kuramaa-Liivimaa väegrupp, mis ühendas Volmari väegrupi ja Lõuna-Lätis Bauska piirkonnas tegutsenud Punaarmee väeosad.

Juulis 1919 liideti Marienburgi väegrupp 11. Kütidiviisi ja Kuramaa-Liivimaa väegrupp 53. (Läti) kütidiviisiga.

15. maist 1919 moodustati NLA vägedest Lõuna väegrupp (5., 29. ja 56. Kütidiviisist) ning juunis 1920 moodustati Läänerinde juhatuse otsusega 3. armeeks.

5. maist 1919 moodustati 15. armee (18. ja 48. Kütidiviisi ning 164. Kütibrigaadist) Põhja väegrupp, millest 11. juunil 1920 moodustati 4. armee.

Peale tegevvägede kuulusid NLA koosseisu ka:

• 1919. aasta augustist – 1920. aasta maini Velikije Luki kindlustatud rajoon;
• 1919. aasta juunist juulini Daugavpilsi kindlustatud rajoon;
• 1919. aasta aprillist – oktoobrini ja 1920. aasta veebruarist – maini Lääne-Dvina flotill.

Nõukogude Läti armee nimetati 6. juunil 1919 Punaarmee ülemjuhataja korraldusega nr 2188/оп 15. armeeks.

• Н. А. Нефедов, Красные латышские стрелки, Журнал «Вече», №№ 4, 5 и 6, 1982 год.