Nälkjad

Nälkjad on maismaal elavad kopsteod, kellel koda puudub või on väliselt nähtamatu.

Enamik nälkjate liikidest kuulub sugukondadesse seatigulased (Limacidae), teetigulased (Arionidae) ja nälklased (Agriolimacidae).

Looduslikku tasakaalu silmas pidades eristatakse pärismaiseid nälkjate liike, kes elavad Eestis algupäraselt (looduslik leviala ongi Eestis), ja nälkjate võõrliike, kes on viimaste aastakümnete vältel Eesti looduses elukoha leidnud tänu inimtegevuse mõjudele (võõrliikide looduslik leviala ei ole Eestis) ja ohustavad kohalikku algupärast looduslikku tasakaalu.

Nälkjad on põhiliselt taimtoidulised, paljunemiseks munevad mullale ja on hermafrodiitsed.

Eestis elab looduslikult 14 liiki, mis kuuluvad kuude perekonda:

• Limax – seatigu (2 liiki, suur seatigu ja must seatigu)
• Limacus – keldritigu (1 liik, kollane keldritigu)
• Malacolimax – seenetigu (1 liik, hele seenetigu)
• Lehmannia – klaasnälkjas (1 liik, klaasnälkjas)
• Deroceras – nälkjas (3 liiki, põldnälkjas, soonälkjas ja kirju nälkjas)
• Arion – teetigu (6 liiki)

Nälkjate võõrliike on Eesti looduses kaks. Portugalist pärit Hispaania teetigu (Arion vulgaris) leiti Keskkonnaameti andmetel Eestis esimest korda 2008. aastal. Kaukasuse piirkonna, Krimmi, Kirde-Türgi ja Põhja-Iraani looduslikest levialadest pärit mustpeanälkjas (Krynickillus melanocephalus) esmaregistreeriti Eestis 2013. aastal.^[1]

• Eesti limused