Mordva

Mordva Vabariik
	vene Республика Мордовия (Respublika Mordovia)
	ersa Мордовия Республикась Mordovia Réspublikasj
	mokša Мордовия Республикась Mordovia Réspublikasj
	Mordva lipp Mordva vapp
	Pindala: 26 159 km²
	Elanikke: 795 600 (2019)
	Rahvastikutihedus: 30,4 in/km²
	Keskus: Saransk
	Ametlikud keeled: vene, ersa ja mokša

Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.

Vabariigi ametlikud keeled on vene, ersa ja mokša keel.

Haldus

Mordva Vabariigi pea on alates 2021. aastast Artjom Zdunov. 1995–2012 oli Nikolai Merkuškin ja 2012–2020 Vladimir Volkov.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Ardatovi rajoon (vene Ардатовский район)
Atjaševo rajoon (Атяшевский район)
Atjurjevo rajoon (Атюрьевский район)
Bolšije Berjozniki rajoon (Большеберезниковский район)
Bolšoje Ignatovo rajoon (Большеигнатовский район)
Dubjonki rajoon (Дубенский район)
Insari rajoon (Инсарский район)
Itšalki rajoon (Ичалковский район)
Jelniki rajoon (Ельниковский район)
Kadoškino rajoon (Кадошкинский район)
Kotškurovo rajoon (Кочкуровский район)
Kovõlkino rajoon (Ковылкинский район)
Krasnoslobodski rajoon (Краснослободский район)
Ljambiri rajoon (Лямбирский район)
Romodanovo rajoon (Ромодановский район)
Ruzajevka rajoon (Рузаевский район)
Staroje Šaigovo rajoon (Старошайговский район)
Zubova Poljana rajoon (Зубово-Полянский район)
Temnikovi rajoon (Темниковский район)
Tenguševo rajoon (Теньгушевский район)
Torbejevo rajoon (Торбеевский район)
Tšamzinka rajoon (Чамзинский район)

Ajalugu

10. jaanuaril 1930 moodustati Mordva autonoomne oblast, mis 20. detsembril 1934 nimetati Mordva ANSV-ks. Aastast 1990 kannab see nime Mordva Vabariik.

Mordva ANSV Zubova Poljana rajoonis Potma lähedal asusid NSV Liidu Siseministeeriumi Kinnipidamisasutuste Valitsusele allunud poliitvangide vangilaagrid nr 19 (Lesnõi asula), nr 17 (Ozjornõi asula) ja nr-d 3-5. Laager nr 19 teenindas puidutöötluskombinaati, laagrites nr 17 ja nr-d 3-5 tegelesid kinnipeetud presentkinnaste õmblemisega.

Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 888 766 inimest. Neist 60,8% olid venelased, 31,9% mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4%, mordvalasi 40,0% ja tatarlasi 5,2%.

Rahvusgrupp	1939		1959		1970		1979		1989		2002		2010
Rahvusgrupp	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%	Arv	%
Mordvalased ¹	405 031	34,1%	357 978	35,8%	364 689	35,4%	338 898	34,2%	313 420	32,5%	283 861	31,9%	333 112	39,9%
Venelased	719 117	60,5%	590 557	59,0%	606 817	58,9%	591 212	59,7%	586 147	60,8%	540 717	60,8%	443 737	53,2%
Tatarlased	47 386	4,0%	38 636	3,9%	44 954	4,4%	45 765	4,6%	47 328	4,9%	46 261	5,2%	43 392	5,2%
Ukrainlased	7 586	0,6%	6 554	0,7%	6 033	0,6%	5 622	0,6%	6 461	0,7%	4 801	0,5%	? ²	?%
Teised	8 884	0,7%	6 468	0,6%	7 069	0,7%	8 012	0,8%	10.148	1,1%	13 126	1,5%	14 514	1,7%
Rahvaarv	1.188.004	100%	1 000 193	100%	1 029 562	100%	989 509	100%	963 504	100%	888 766	100%	834 755	100%
¹ Ersad ja mokšad ² andmed puuduvad.

Viited

↑ "Venemaa Statistikaamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2019. Vaadatud 31. jaanuaril 2019.

Välislingid

Mordva – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] "Venemaa Statistikaamet". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2019. Vaadatud 31. jaanuaril 2019.

[1]