[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Laose kodusõda

Allikas: Vikipeedia
Laose kodusõda
Osa Vietnami sõjast, Indohiina sõdadest ja külmast sõjast
Pathet Lao sõdurid Vientianes (1973)
Toimumisaeg 23. mai 1959 – 2. detsember 1975
(16 aastat, 6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva)
Toimumiskoht Laos
Tulemus

Pathet Lao ja Põhja-Vietnami võit

Osalised
Laose Kuningriik
Forces Armées Neutralistes (1962–1966)
 Ameerika Ühendriigid
Lõuna-Vietnam
 Tai
Pathet Lao
Forces Armées Neutralistes (1960–1962)
Patriootlikud Neutralistid
Põhja-Vietnam
Väejuhid või liidrid
Souvanna Phouma
Phoumi Nosavan
Vang Pao
Boun Oum
Kong Le
Ameerika Ühendriigid Lyndon B. Johnson
Ameerika Ühendriigid Richard Nixon
Ameerika Ühendriigid Robert McNamara
Ameerika Ühendriigid Clark Clifford
Ameerika Ühendriigid Melvin Robert Laird
Laos Souphanouvong
Laos Kaysone Phomvihane
Laos Phoumi Vongvichit
Laos Deuane Sunnalath
Võ Nguyên Giáp
Jõudude suurus
50 000 sõdurit (1954)[1]
Tai 21 000 palgasõdurit (1963)[2]
19 000 – 23 000 hmongi maakaitseväelast (1964)[3]
Laos 8000 (1960)[4]
Laos 48 000 (1970)
Vietnam 10 000+ (1970)
Kaotused
u 15 000 Laos Teadmata
Vietnam 3000+

Kokku hukkunuid:
20 000 – 62 000[5]

Laose kodusõda (CIA Special Activites Centeri ja sõja hmongidest veteranide seas salajane sõda) oli konfikt Laoses aastatel 1959–1975. Kuningliku valitsuse vastu sõdis kommunistlik liikumine Pathet Lao koos Põhja-Vietnami ja laodega. See sarnanes ning oli tihedalt seotud Vietnami sõja ja Kambodža kodusõjaga, kuna mõlemad pooled said küllaldaselt välisabi ning lisaks oli tegu külma sõja suurjõudude vahelise varisõjaga.[6]

Laose Kuningriik oli varjupaigaks Vietnami sõja osapooltele. Oktoobris 1953 Prantsusmaa ja Laose vahel sõlmitud sõpruse ja ühingu leping andis kogu võimu peale sõjandusalase halduse Laose kuninglikule valitsusele ning Laosest sai Prantsuse Liidu iseseisev liige. Uude valitsusse ei kaasatud prantsusevaenulikku rahvuslikku liikumist Lao Issara.[7][8]

Järgnevatel aastatel hakkasid omavahel rivaalitsema neli osapoolt: neutralistid prints Souvanna Phouma juhtimisel, paremäärmuslased Champasaki Kuningriigi prints Boun Oumi juhtimisel, vasakäärmuslased prints Souphanouvongi juhtimisel ning vietnamimeelsed peaminister Kaysone Phomvihane juhtimisel. Korduvalt üritati koalitsioonivalitsust kokku saada ning lõpuks astus Vientianes ametisse kolmepoolne koalitsioon.

Reaalne võitlus toimus Põhja-Vietnami, USA, Tai ning Lõuna-Vietnami sõjavägede ning nende ebaregulaarsete varivägede vahel. Põhja-Vietnami armee okupeeris osa Laosest, et sinna rajada Ho Chi Minhi raja nimeline tarnevõrgustik ning et Laosest algatada pealetunge Lõuna-Vietnamile. Suur osa sõjategevusest toimus ka Purkide tasandikul riigi põhjaosas.

Aastal 1975 väljusid konfliktist lõpuks võitjatena Põhja-Vietnam ning Pathet Lao, kommunism võidutses kogu endise Prantsuse Indohiina territooriumil. Pathet Lao võimuletuleku tõttu põgenes Laosest Taisse kuni 300 000 inimest.[9]

Kommunistide võimuletulekuga tõstsid mässu hmongid. Hmonge koheldi kui reetureid ja ameeriklaste agente ning uus valitsus ja Vietnam kohtlesid neid inimõigustevastaselt. Hmonge süüdistati ka puhkenud Hiina-Vietnami sõja tõttu Hiinalt abi saamises. Hmongi konfliktis hukkus veel üle 40 000 inimese.[10]

Pathet Lao saatis kuningliku perekonna vangilaagritesse, kus enamik neist 1970. ja 1980. aastatel hukkus. Vangistuses surid kuningas Sisavang Vatthana, kuninganna Khamphoui ja kroonprints Vong Savang.[11]

  1. "The rise of Communism". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2010. Vaadatud 22. märts 2017.
  2. "Global security - Pathet Lao Uprising". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. september 2017. Vaadatud 22. märts 2017.
  3. "Hmong rebellion in Laos". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2010. Vaadatud 22. märts 2017.
  4. "Area Handbook Series- Laos - Glossary". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 21. märts 2017.
  5. Obermeyer, Ziad; Murray, Christopher J. L.; Gakidou, Emmanuela (2008). "Fifty years of violent war deaths from Vietnam to Bosnia: analysis of data from the world health survey programme". BMJ. 336 (7659): 1482–6. DOI:10.1136/bmj.a137. PMC 2440905. PMID 18566045. See Table 3.
  6. [1]
  7. Uppsala Conflict Data Program (2. november 2011). "Laos". Uppsala University Department of Peace and Conflict Research. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2012. Vaadatud 11. november 2002. In October 1953, the Franco-Lao Treaty of Amity and Association transferred power....
  8. "Brief Chronology, 1959–1963". Foreign Office Files: United States of America, Series Two: Vietnam, 1959–1975; Part 2: Laos, 1959–1963. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. jaanuar 2012. Vaadatud 2. november 2011. October 22 Franco-Lao Treaty of Amity and Association
  9. Courtois, Stephane; et al. (1997). Kommunismi must raamat. Harvard University Press. Lk 575. ISBN 978-0-674-07608-2.
  10. Laos (Erster Guerillakrieg der Meo (Hmong)). Kriege-Archiv der Arbeitsgemeinschaft Kriegsursachenforschung, Institut für Politikwissenschaft, Universität Hamburg.
  11. http://factsanddetails.com/southeast-asia/Laos/sub5_3a/entry-2943.html. Retrieved 17 April 2018.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]