Laevaehitus
Laevaehitus on tööstusharu, mis tegeleb veesõidukite tootmise ja remondiga laevatehastes.
Laiemas tähenduses hõlmab laevaehitus ka teadusalade kompleksi, mis uurib ehitatavaid laevu ja ehitusprotsessi. Selle alla kuuluvad laevateooria, laevaarhitektuur, laevade projekteerimise teooria, laeva jõuseadmete teooria, laeva ehitusmehaanika ja laevaehituse korraldamine.[1]
Suurim valdkonna ettevõte Eestis on laevaehitus- ja -remondikontsern BLRT Grupp, millele kuuluvad laevatehased Tallinnas, Klaipedas ja Turus. Laevaehitusega tegelevad veel Reval Shipbuilding ja Baltic Workboats AS, laevadetailide tootmisega Loksa Laevatehase AS.
Laevaremondiga tegeleb SRC Group AS ja LTH Baas AS, samuti spetsialiseeritud ettevõtted, näiteks laevamasinate remondiga tegelevad Diesel Service ja Ship System Diesel Service.
Väikelaevade ja paatide ehituse ja remondiga tegeleb Eestis mitu väikeettevõtet ja -töökoda.
2011. aasta aprillis algas Marek Vahula algatusel üleriigiline projekt "Laevade mälestus", et tähistada mälestusmärkidega kõik Eesti rannajoone seni tähistamata umbes 60 muistset laevaehituskohta. Ettevõtmine teostub Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi egiidi all.
Laevaehitus antiikajal
[muuda | muuda lähteteksti]Antiikajal ehitati kaubalaevu ja trieere kaldal. Valmis laevakered lohistati merre rullikutel köite ja talide abil. Laevu viimistleti kai ääres. Tihtimisplats asus sellest tuleohu tõttu eraldi. Laevu remonditi ellingutel ja seal ehitati ka väiksemaid laevu. Hellenismiajastul ehitati isegi 110–130 m pikkusi hiigellaevu ja nende ehitamiseks pidi olema mingi dokk, ainult selliste dokkide ehitus on tänapäeval teadmata.[2]
Antiikaja laevaehitus oli väga tootlik. Näiteks laev "Syrakusia", mille kogumahutavus oli 3300, valmis aastaga. Roomlased ehitasid kriisi ajal 210 eKr kõigest 4 kuuga 240 alusest koosneva laevastiku.[2]
Vana-Kreeka suurim laevaehituskeskus (nagu ka sõja- ja kaubasadam) asus kuni Peloponnesose sõja lõpuni Ateenas. Pärast seda oli tähtsaim laevaehituskoht Sürakuusas ja veel hiljem Aleksandrias.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tehnikaleksikon, lk. 259
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 303
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kustav-Olimar Laigna (1932-2006) "Laevateooria" 1999
- Marek Vahula "Laevade Mälestus-Eestimaa Laevaehituspaigad". Tallinn, 2024. (ISBN 978-9916-9943-2-0).
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Laevaehitus |