Laur Karu

Laur Karu (23. juuni 1942 Tartu – 7. detsember 1996) oli eesti arstiteadlane ja poliitik, Elmar Karu poeg.

Ta lõpetas aastal 1960 Tartu 1. Keskkooli ja aastal 1966 kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli. Õpingute ajal võttis ta agaralt osa ÜTÜ neuroloogiaringi tegevusest, tal valmis kaks auhinnatööd. Samal ajal oli ta aktiivne üliõpilaselu korraldaja ning eestvedaja. Aastal 1972 kaitses ta tööga "Trifluoperasiini ja haloperidooli kataleptiline toime" meditsiinikandidaadi väitekirja.

Ta oli aastatel 1972–1975 Tartu TSN Täitevkomitee esimehe asetäitja. Aastatel 1975–1981 ja 1986–1988 oli ta Tartu Kliinilise Haigla peaarst, lisaks haiglale juhtis ta Tartu Linna TSN alalist tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse komisjoni. Aastatel 1982–1986 oli ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi direktor. Ta oli aastal 1988 Eesti Arstide Liidu president ja Ülemaailmse Rehabilitatsiooniorganisatsiooni Eesti Organisatsiooni president.

Aastatel 1988–1990 oli ta tervishoiuministriks (Indrek Toome valitsuses), aastal 1992 oli ta sotsiaalhooldusministriks Tiit Vähi esimeses valitsuses.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.

Tema isa Elmar Karu oli Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessor, vend Toomas Karu on Tartu Ülikooli spordimeditsiini professor, teine vend Jaak Karu on majandusteadlane.

• Eesti Arst nr. 2, 1997, lk. 188-189 (Nekroloog)
• EE 14. köide lk. 145