Laulasmaa mõis
Laulasmaa mõis (saksa keeles Laulasma) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas[1], tänapäeval Lääne-Harju valla, Laulasmaa külas[2].
Laulasmaa mõis moodustati 1787. aastal, kui see eraldati Leetse mõisast. Kuulus Roseni, Uexküllide, Mohrenschildti, Wolkonsky, Ferseni perekondadele, viimane võõrandamiseelne omanik oli Ferdinand Theodor Alexander Karl von Mohrenschildt[3].
Ühekorruselisest puidust peahoonest pole enam midagi alles. Tänapäevani on säilinud peamiselt pargipuid ja osa piirdemüüre. Mõisasüdame ümbrus on nüüdisajal jaotatud suvilakruntide vahel.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Laulasmaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Laulasmaa ms, www.eki.ee
- ↑ Laulasmaa mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Laulasmaa mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Laulasmaa mõis (Keila khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Keila kirik
Pastoraat: Keila kirikumõis
Peamõisad: Haabersti mõis | Harku mõis | Jõgisoo mõis | Jälgimäe mõis | Keila mõis | Keila-Joa mõis | Klooga mõis | Kumna mõis | Laulasmaa mõis | Lehola mõis | Naissaare mõis | Ohtu mõis | Rahula mõis | Rannamõisa mõis | Saku mõis | Saue mõis | Tuula mõis | Tännassilma mõis | Valingu mõis | Vana-Karjaküla mõis | Vanamõisa mõis | Voore mõis | Vääna mõis | Ääsmäe mõis | Üksnurme mõis
Kõrvalmõisad: Humala mõis | Hüüru mõis | Käesalu mõis | Maeru mõis | Meremõisa mõis | Muraste mõis | Mustamäe mõis | Peetri mõis | Uue-Karjaküla mõis | Vana-Pääla mõis | Viti mõis
Poolmõisad: Koppelmaa mõis | Kuivaveski mõis | Kõltsu mõis | Luka mõis | Niitvälja mõis | Tiskre mõis | Vismeistri mõis
Karjamõisad: Aru mõis | Juuliku mõis | Kalda mõis | Kiisa mõis | Laabi mõis | Laoküla mõis | Lehmja mõis | Nahkja mõis | Pällu mõis | Suur-Aru mõis