LED-ekraan

LED-ekraan on ekraan, mille kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide (inglise keeles iight-emitting diode, 'valgust kiirgav diood') ehk leedide abil. Valgusdioodid on vastavalt ekraani tüübile kas ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise ekraani puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ja sinised dioodid. Selle tehnoloogia eelisteks on dioodide pikk kasutusiga ja väike voolutarve.

LED-paneel Taipei Arenal näitab reklaame ja filmitreilereid

Tüübid

LED-paneele on kaht tüüpi: tavalistest LED-idest paneelid ja pindliitekomponentidest (SMD) paneelid. Enamik välisekraane ja mõned sise-ekraanid on moodustatud eraldi LED-idest. Punastest, sinistest ja rohelistest dioodidest koostatakse täisvärvilised pikslid (tavaliselt ruudukujulised). Need pikslid moodustavad maatriksi (rastri). Suurim LED-ekraan maailmas on üle 1500 jala (457,2 m) pikk ja asub Las Vegases. Suurim LED-televiisor maailmas (Center Hung Video Display Cowboys Stadiumil) on 160×72 jalga (49×22 m ehk 1070 m²).

Enamik siseruumidesse mõeldud ekraane on ehitatud SMD-tehnoloogia järgi, mis on nüüd laienemas ka välisekraanidele. SMD-piksli punastest, rohelistest ja sinisest dioodist paketid paigaldatakse trükkplaadile. Üksikud dioodid võivad olla väiksemad kui nõelapea ja seetõttu on võimalik valmistada suure resolutsiooniga (eraldusega) paneele.

Siseruumides kasutamiseks mõeldud ekraanide heledus on üle 600 kandela ruutmeetri kohta (cd/m²). See on tavaliselt enam kui piisav laiatarberakenduste jaoks, kuid eriotstarbeks, nt moe- ja autonäitustel võib olla vajalik suurem heledus. Seevastu telestuudios kasutamiseks on sageli vaja just madalamat heledustaset ja vastavalt madalamat värvitemperatuuri, enamasti alla 6500 K.

Väljas kasutamiseks on enamikus olukordades vajalik heledus vähemalt 2000 cd/m². Ekraanid heledusega kuni 5000 cd/m² on hästi nähtavad isegi otsese päikesevalguse käes. (LED-paneelide heledust saab vastavalt vajadusele ka alandada.)

Sobivad kohad suurte paneelidega ekraanide jaoks tehakse kindlaks selliste tegurite põhjal, nagu vaateväli, kohaliku omavalitsuse poolt esitatud planeerimisnõudeid (kui ekraan jääb paika pikemaks), transpordivahendite juurdepääs, elektritoitevõrgu olemasolu, ekraanialuse pinnase sobivus (kas on torusid, madalat kanalisatsiooni, tunneleid, mis ei pruugi vastu pidada suurtele koormustele) ja ekraani kohale jäävad takistavad objektid.

Teleri LED-ekraan

Võimalik, et esimest LED-ekraani demonstreeris J. P. Mitchell 1977. aastal.^[1] See ¼-tollise läbimõõduga õhuke lameekraan koosnes sadadest MV50-tüüpi LED-idest ja äsja turule toodud TTL-mälust. Prototüübi teaduslik dokumentatsioon oli eksponeeritud 29. ISEF Expol, mida spondeeris Society for Science and Public Washingtonis mais 1978. Ekraani tehnilist teostust tunnustati auhindadega.^[2] Monokromaatiline LED-prototüüp on endiselt töökorras. Dokumentatsioonis oli samuti viidatud LCD- (vedelkristall-) maatriksile kui alternatiivsele ekraanitehnoloogiale tulevikus. Dokumentatsioonis esitatud digitaalne x-y-laotussüsteem on aidanud kaasa nüüdisaegse televiisori "kahanemisele" oma praegusse õhukesse vormi.

Kulus kolm aastakümmet ja orgaanilisi elektroluminestsentsmaterjale, kuni Sony tõi 2009. aastal turule OLED-ekraaniga televiisori.

Vaata ka

Viited

↑ Viide "International Science and Engineering Exposition" "Book of abstracts" 29. numbris lk 97 avaldatud "Science Service", Washington, mai 1978.
↑ "Honorable Mention" – NASA, 29. ISEF "Announcement of Awards", lk 4, 13 mai 1978, avaldatud "Science Service", 1719 N Street Washington D.C. 20036.

[1] Viide "International Science and Engineering Exposition" "Book of abstracts" 29. numbris lk 97 avaldatud "Science Service", Washington, mai 1978.

[2] "Honorable Mention" – NASA, 29. ISEF "Announcement of Awards", lk 4, 13 mai 1978, avaldatud "Science Service", 1719 N Street Washington D.C. 20036.

[1]

[2]