Orion

See artikkel on vanakreeka mütoloogia tegelaskujust; tähtkuju kohta vaata artiklit Orion (tähtkuju), teiste samanimeliste objektide ja nähtuste kohta vaata lehekülge Orion (täpsustus).

Orion oli vanakreeka mütoloogias jahimees. Tema päritolu on segane. Tema isaks ja emaks on peetud paljusid mütoloogilisi tegelasi. Homeros nimetas teda kõige ilusamaks meheks maa peal.

Algul töötas Orion Chiosel Oinopioni juures jahimehena. Ta palus Oinopionilt tema tütre Merope kätt, ent Oinopion keeldus, sest Orion oli nii metsik. Selle peale Orion vägistas Merope. Karistuseks jootis Oinopios Orioni purju ja torkas ta siis pimedaks.

Hephaistosel ja Heliosel hakkas Orionist kahju. Hephaistos andis talle poisikese (või sepaselli) talutajaks, kes juhatas ta saare idakaldale. Kui tõusev päike Orioni näole paistis, sai too nägemise tagasi. Orion läks kohe Oinopionile kätte maksma, ent Hephaistos oli Oinopioni perele ehitanud maa-aluse varjendi ja Orion ei leidnud neid. Siis läks ta Delosele.

Delosel kohtus ta koidujumalanna Eosega, kellel oli nõrkus ilusate jahimeeste vastu. Eos sai paljude kenade jahimeestega lapsi. Ta röövis Orioni, kui see magas. Ent Orion ei vastanud jumalanna tunnetele ning too laskis mehe lahti. (Samuti andis Eosele korvi Kephalos.)

Siis kohtus Orion plejaadidega ning jälitas neid lakkamatult, kuni Zeus halastas plejaadidele ja tõstis nad taevavõlvile tähtedeks.

Järgmiseks valis Orion välja Artemise ning luuras teda, kuni nägi Artemist (võib-olla koos nümfidega) suplemas. Selle eest tappis Artemis Orioni kas skorpioni või noolega.

Pärast surma tõsteti Orion samuti tähtkujuks ning ta jätkas taevaski plejaadide jälitamist. Ka skorpionist sai tähtkuju.