Orbteos

Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Mõne riigi autoriõiguses on orbteostel eriline seisund. Eesti autoriõiguses polnud orbteoseid määratletud kuni muudatusteni autoriõiguse seaduses, mis hakkasid kehtima 30. oktoobrist 2014.^[1]

Eesti autoriõiguse seaduses käsitleb orbteoseid peatükk 4. Selles on orbteos määratletud kitsamalt, andes õiguse orbteoste kasutamiseks vaid mäluasutustele ja Eesti Rahvusringhäälingule järgnevatel tingimustel: "...hoolimata sellest, et käesoleva seaduse § 27³ kohaselt on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud." (§ 27² lg 3) Hoolika otsingu määratlemise näeb seadus ette valdkonniti: "Teose või fonogrammi orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu tegemiseks kohased allikad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." (§ 27³. Hoolikas otsing)

• Tarmo Teder. Pealelend Sirp, 14. september 2009 (intervjuu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu teemal Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguste osakonna levitalituse nõuniku Toomas Seppeliga)
• Karmen Linask. Autoriõiguste tuvastamise ja orbteoste problemaatika uurimus Kultuuripärandi digiveeb, 31. mai 2011
• Orbteosed: autorita Euroopa kultuuripärandi esitlemine võib peagi lihtsustuda Euroopa Parlamendi uudised, 12. september 2012
• Kultuurikomisjon toetas orbteoste kasutamiseks võimaluste loomist Riigikogu kultuurikomisjon, 12. september 2014