Oksornament
Oksornament ehk oksastik[1] (saksa keeles Astwerk, inglise keeles branch tracery, branchwork; prantsuse keeles bois mort, branchage) on hilisgooti ornament, mis koosneb naturalistlikult kujutatud põimunud, kärbitud lehtedega okstest. Võib esineda ehisraamistiku asemel portaalidel, kantslitel, baldahhiinidel, võlviroietel[2]. Eriti Saksamaa ja Kesk-Euroopa hilisgootikas.
Oksornament oli levinud motiiv 15. sajandi viimasest veerandist kuni 16. sajandi esimese veerandi lõpuni. Kui see arhitektuurist kadus, jäid jämedad oksad väikeste oksaköntidega ornamendina laialt kasutatavaks väikekunstides[3][4] renessansis ja manerismiperioodil. Ajaloolisi stiile idealiseerival romantismiperioodil 19. sajandil elas oksornament läbi uue tõusu[5], leides kujutamist isegi nõudel, pildiraamidel ja vääriskivide raamistuses[6].
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Ulmi toomkiriku portaal, 1475
-
15. sajandi, arvatavasti Strassburgis loodud portaal, nüüd Bode-Museumis Berliinis
-
Oksornament arhitektuurse raamina Albrecht Düreri puulõikel (1504)
-
Rothenburgi Jakobi kiriku Püha Vere altar (Tilman Riemenschneider, 1501/1505)
-
Ingolstadti Liebfrauenmünster, ripproietega ripp-päis Jakobi kabeli laes
-
-
-
Freiburgi toomkiriku kantsel
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kunstiajaloo oskussõnastik. Tartu, 1927
- ↑ S. Reili. Väike saksa-eesti keskaja arhitektuuri seletav sõnastik. Magistriprojekt. Tartu 2005
- ↑ Ludwig Krug. Deckelpokal mit Astwerkfuß (1530). Deutsches Historisches Museum, 1500–1650
- ↑ "Apfelpokal. Schmucklexikon von Prof. Leopold Rössler". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2019. Vaadatud 2. augustil 2019.
- ↑ "Astwerk. Schmucklexikon von Prof. Leopold Rössler". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2019. Vaadatud 2. augustil 2019.
- ↑ "Astwerk. Das grosse Kunstlexikon von P.W. Hartmann". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2019. Vaadatud 31. juulil 2019.