Onkoteraapia

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab ajakohastamist. (Jaanuar 2022) Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Onkoteraapia ehk medikamentoosne onkoloogia on kliinilise meditsiini eriala, mis tegeleb peamiselt inimeste kasvajaliste haiguste diagnostika, medikamentoosse ravi ning taastus- ja toetusraviga ning selle valdkonna teadusuuringute ja koolituse korraldamisega.

Medikamentoosne kasvajavastane ravi jaguneb manustamise skeemide ja eesmärkide alusel kolmeks:

• medikamentoosne adjuvantravi (teraapia pärast kirurgilist ravi, mis peab kindlustama vähi võimalikult täielikku eemaldamist)^[1];
• medikamentoosne neoadjuvantravi (esmane teraapia enne kirurgilist ravi, mille eesmärgiks on vähendada vähi ruumala)^[2];
• medikamentoosne palliatiivravi (eesmärgiks on kannatuste minimeerimine ja sümptomite leevendamine).

Onkoteraapia koosneb järgmistest alamliikidest:^[3]

• keemiaravi ehk kemoteraapia ehk ravi tsütostaatiliste (rakujagunemist pidurdavate)^[4] või tsütotoksiliste (rakke surmavate)^[5] ainetega;
• hormoonravi ehk endokriinravi;
• sihtmärkravi ehk konkreetsele bioloogilisele molekulile suunatud ravi, kus kasutatakse väikeseid molekule (toimeaine lõpus on enamasti -ib, mis tuleneb inhibiitori lühendist) või antikehi (toimeaine lõpus on enamasti -ab)^[6];
• immuunravi (sh kasvajate vaktsiinteraapia).

Onkoteraapia keemiaravimite hulka kuuluvad

• alküleerivad ained: kloorambutsiil, tsüklofosfamiid, estramustiin, ifosfamiid, melfalaan, karboplatiin, tsisplatiin, oksaliplatiin, busulfaan, aga ka mitteklassikalised alküleerivad ained;
• antimetaboliidid: floksuridiin, fludarabiin, fluorouratsiil, gemtsitabiin, hüdroksüuurea, kapetsitabiin, merkaptopuriin, metotreksaat, pentostatiin, pemetrekseed, thioguaniin, tsütarabiin jpt;
• kasvajavastased antibiootikumid: bleomütsiin, daktinomütsiin, daunorubitsiin, doksorubitsiin, epirubitsiin, idarubitsiin, mitoksantroon, mitomütsiin jpt;
• mikrotuubulite-vastased ained: vinblastiin, vinkristiin, vinorelbiin, dotsetakseel, paklitakseel jpt;
• topoisomeraasi inhibiitorid: etoposiid, teniposiid, irinotekaan, topotekaan jpt.

Sihtmärkravimite hulka kuuluvad

• bevatsisumaab (antikeha veresoonte endoteeli kasvufaktori vastu),
• tsetuksimaab ja panitumumaab (proteiinkinaasi EGFR blokeerivad antikehad),
• trastusumaab (proteiinkinaasi HER2 blokeeriv antikeha),
• erlotiniib ja gefitiniib (proteiinkinaasi EGFR inhibiitorid),
• mitmele proteiinkinaasile (põhiliselt türosiinkinaasidele) suunatud inhibiitorid imatiniib, lapatiniib, sorafeniib ja sunitiniib,
• temsiroliimus ja everoliimus (proteiinkinaasi mTORC1 inhibiitorid) jpt.

Onkoteraapia hormoonravimite hulka kuuluvad

• tamoksifeen ja toremifeen (östrogeeni retseptori modulaatorid),
• fulvestrant (östrogeeni retseptori antagonist ja ühtlasi retseptori lagundamist soodustav ravim),
• gosereliin (gonadotropiini vabastava hormooni ehk GnRH retseptori agonist),
• anastrosool, letrosool ja eksemestaan (ensüümi aromataasi inhibiitorid),
• bikalutamiid (androgeeni retseptori antagonist) ja tsüproteroon (androgeeni retseptori osaline agonist) jpt.

Onkoteraapia immuunravimite hulka kuuluvad näiteks interferoon-alfa, interleukiin-2, immuunkontrollpunkti (ehk PD-1/PD-L1 raja) inhibiitor durvalumaab^[7] ja valgule CD20 suunatud antikeha rituksimaab^[8]. Immuunravi kuulub rahvusvahelise määratluse kohaselt bioloogilise onkoteraapia alla, sest selles kasutatakse bioloogiliste süsteemide (enamasti elusrakkude) vahendusel sünteesitud molekule, näiteks antikehi.^[9]

Lisaks kasutatakse onkoteraapias antiemeetilisi (iiveldust ja oksendamist leevendavaid) ravimeid.

2014. aastal prognoositi, et 2020. aastaks on 20 suurema üleilmselt turustatud ja tarbitud ravimi hulgas esikohal just onkoloogilised ravimid nivolumaab, pembrolisumaab, palbotsikliib, neratiniib, ABT-199, MPDL3280A, MEDI4736, AZD-9291, Co-1868, LEE011.^[10] Suuresti läks see prognoos täppi: 2022. aasta veebruaris ilmunud andmete kohaselt kuulusid 2021. aastal kümne suurima läbimüügiga ravimi hulka palbotsikliib (Ibrance), pembrolisumaab (Keytruda), nivolumaab (Opdivo) ja viimase kahega toime poolest sarnane atesolisumaab (Tecentriq), aga lisaks ka lenalidomiid (Revlimid), ibrutiniib (Imbruvica), pertusumaab (Perjeta), bevatsisumaab (Avastin), trastusumaab (Herceptin) ja rituksimaab (Rituximab).^[11]

Arvestades personaalmeditsiini osakaalu suurenemist onkoteraapias,^[12][13] on tõenäoline, et lähimas tulevikus jätkub personaliseeritud sihtmärkravis kasutatavate ravimite arendus ja laialdasem kasutuselevõtt. Onkoteraapia valdkonna kasvava populaarsusega märksõnadeks on lisaks antikeha-ravim konjugaadid^[14], mis võimaldavad ravimite täppistransporti kasvaja koldesse, ning patsiendi modifitseeritud T-rakkude kasutamine (nn CAR-T teraapia)^[15], mis võimaldab efektiivsemalt kaasata immuunsüsteemi komponente vähirakkude tuvastamisse ja hävitamisse.

Vähktõve onkoteraapia (tõenduspõhise meditsiini mõttes) sai alguse eeldatavalt 1942. aastal, mil Louis Goodman ja Alfred Gilman kasutasid lämmastik-sinepigaase (nitrogen mustard) mitte-Hodgkini lümfoomi raviks.^[16][17]

• Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik arstiteaduskonna 4. kursusele, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067
• Melatoniin. Eesti Rahvusringhääling, Öine valgustus võib peatada vähiravi toime, 29. juuli 2014