Küünal

See artikkel on põletusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit küünal (täpsustus).

Küünal on kütteainest ja sellesse paigutatud tahist koosnev põletamisvahend, mida kasutatakse valgustamiseks ja vahel ka soojendamiseks. Kütteaineks kasutatakse tüüpiliselt küünlarasva, parafiini või vaha.

Enamasti on küünlad valmistatud parafiinist, sest see on toorainetest odavaim. Küünlataht valmistatakse enamasti puuvillasest punutud nöörist ja tahi juures on oluline selle imavus, sest taht imab sulanud küünlavaha ja transpordib seda üles leegini.

Küünlatahi süütamisel tekib kuumus, mis hakkab sulatama leegist madalamale jäävat küünlavaha. Kuna küünlavaha sulamistemperatuur 50-64 kraadi on väga madal, muutub vaha leegi kuumusest vedelaks ja hakkab aurustuma. Aurustunud vaha hakkab liikuma mööda tahti leegi poole, kus see reageerib leegi poolt ligitõmmatud hapnikuga. Põlemine tekitab valgust, soojust, veeauru ja süsihappegaasi. Umbes veerand kogu küünla põlemisest tekkivast energiast vabaneb soojusena, mis kiirgub leegist igasse suunda. Nii sulatab osa vabanevast soojusest uut vaha ja toidab leeki küünla lõpuni põlemiseni.

Stabiilse leegi tagab sobiv põlemiskeskkond. Pärast küünla süütamist võtab leegi stabiliseerimine natukene aega, mistõttu võib leek alguses väreleda ja eritada tahma. Stabiliseerudes saavutab leek omase tilgakuju. Kui leek saab liiga palju või vähe hapnikku või vahaauru, võib see hakata värelema ja tahmama. Leegist eralduv tahm koosneb täielikult põlemata süsinikuosakestest.^[1]

Küünla kvaliteet sõltub valmistusmaterjali kvaliteedist. Põlemisel on oluline ka tahi asetus ja põlemiskeskkonna tingimused.^[2] Leegi kõrgus sõltub peamiselt tahi jämedusest.^[3]

Küünlatootjad valmistavad erineva värvuse, suuruse, kuju ja lõhnaga küünlaid. Küünlaid lõhnastatakse looduslike eeterlike õlidega või kunstlike lõhnaainetega. Odavatest toorainetest tehtud küünlad eraldavad põledes õhku kahjulikke jääkaineid, sh vääveldioksiidi, mis on sisse hingates inimesele kahjulik. Kõige kahjulikumad ained eralduvad värvist, lakist või sünteetilistest lõhnaainetest.^[4] Lõhnaküünalt saab kasutada ruumi aromatiseerijana.

Küünlad on olulised sisekujunduse elemendid. Küünlaga koos kasutatakse küünlajalga või küünlaalust. Neid on tavapäraselt valmistatud eri materjalidest, näiteks metallist, klaasist, kivist, savist, portselanist, tänapäeval kasutatakse ka muid materjale nagu näiteks vääriskivid või Himaalaja sool.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Küünal

• Paasaküünal
• Säraküünal
• Küünlatoos
• Küüp
• Lõhnaküünal