Kärnteni mark

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kärnteni mark oli 889. aastal loodud Karolingide impeeriumi piiriringkond (mark). Enne margiks saamist oli see vürstkond või hertsogkond, mida valitsesid kohalikud slaavi (või poolslaavi) vürstid algul iseseisvalt ja siis Baieri võimu all ning seejärel frankide võimu all. Ala jagati krahvkondadeks, mis pärast Kärnteni hertsogi saamist Ida-Frangi troonile ühendati ühe isanda võimu alla kui kaitsemark Pannoonia Horvaatia slaavlaste vastu. Kui Kärnteni mark aastal 976 hertsogkonnaks ülendati, loodi uus Kärnteni mark (see on mark, mis kaitses Kärnteni hertsogkonda). Sellest sai hilisem Steiermark.

745. aastal teatas iseseisev slaavi vürstkond Karantaania avaaride ohu kasvades Baieri Odilole enda allutamist frankidele. Sellega Baieri piiriala laienes ja Odilo poeg Tassilo III algatas slaavi hõimude ristiusustamise Ennsi taga. 788. aastal liidendas Karl Suur Kärnteni (Karantaania) territooriumi täielikult Karolingide impeeriumisse, tehes selle osaks laiendatud Friuli hertsogkonnast, koos Istria margiga. Tema ajal misjonitöö kasvas, eriti Salzburgi peapiiskopkonna kaudu.

Aastatel 819–823 toetas kohalik slaavi rahvastik Ljudevit Posavski mässu frankide ülemvõimu vastu. Aastal 827 ründasid bulgaarid Kärntenit ja aastal 828 reorganiseeris Ludwig Vaga Friuli neljaks krahvkonnaks, millest kaks põhjapoolsemat – Kärnten ja Alam-Pannoonia – lahutati Itaalia kuningriigist ja liideti Baieriga. Baieri kuningas Ludwig reorganiseeris Kärnteni varsti pärast seda frangi krahvkondadeks. Kärnteni jagunemine võis toimuda enne aastat 819 või samal ajal Friuli jagunemisega. Enne seda valitsesid kärntenlasi veel kohalikud hertsogid. Uus krahvkondlik haldus oli baieri-slaavi segu.

Territoorium jäi Ludwigi Baieri kuningriiki. Aastal 855 tõugati truudusetuse pärast võimult Ostmarki prefekt Radbod ja Suur-Määri hertsog Rastislav mässas Ida-Frangi ülemvõimu vastu. Radbodi asemele nimetas Ludwig oma vanema poja Karlmanni (856). Karlmann võttis kontrolli teiste idamarkide, Kärnteni ja Pannoonia, üle ning võitles aastal 858 raskelt Rastislavi vastu, sundides selle alistuma. Aastal 861 mässas Kärnteni markkrahv Pabo koos oma krahvidega ja Karlmann asendas ta Gundachariga. Aastal 863 tungis Ludwig, kartes poja mässu, Karlmanni kodubaasi Kärntenisse. Gundachar läks kuninga poole üle koos suure armeega, mis oli antud tema alluvusse Schwarza kaitseks. Seejärel püüti Karlmann kinni ja vabastati tema prefektuurist, mis anti Gundacharile.

Kui Karlmann leppis oma isaga ja tehti Baieri kuningaks, andis ta Kärnteni oma vallaspojale Arnulfile. Arnulf asus Moosburgi (Mosapurc) ja kärntenlased kohtlesid teda kui oma kohalikku hertsogit. Pärast Karlmanni insuldi tõttu töövõimetuks muutumist aastal 879 päris Ludwig Noorem Baieri ja kinnitas kokkuleppel Karlmanniga Arnulfi Kärntenisse. Baierit valitses enam või vähem siiski Arnulf. Arnulf valitses Baierit 879. aasta suvel ja sügisel, kui tema isa korraldas tema troonijärglust ja ta ise sai Annales Fuldenses kohaselt "Pannoonia" või Regino Prümist järgi "Karantaania".

Kui ta sai omakorda kogu Ida-Frangi riigi kuningaks, asutas Arnulf Kärnteni margi. Selle kõrval olid Istria, Austria ja Kraini margid. Lõunapoolsemad margid, Kärnten ja Krain, olid eriti avatud madjarite rünnakutele. Aastal 901, vaid kaks aastat pärast nende esimest kontakti Lääne-Euroopaga, laastasid Kärntenit madjarid. Aastal 952 läks Kärnten Baieri hertsogkonna alluvusse, samuti Krain, Istria ja Friuli.

Margi suured linnad olid Friesach ja Villach. 10. sajandil eraldus niinimetatud Karantaania mark (kutsuti "Kärnteni margiks", kuna see oli uue Kärnteni hertsogkonna mark) Kärntenist. Karantaania margist sai hiljem Steiermargi hertsogkond. Ainus teadaolev Kärnteni markkrahv sellest ajast – kuigi palju krahve on teada – on Markward III, kes oli preses de Carinthia.

Aastal 976 tegi Saksa-Rooma keiser Otto II oma vennapojast Otto I-st Baieri hertsogi ning eraldas Kärnteni margi ja teised margid hertsogkonnast. Ta tegi Kärntenist hertsogkonna Luitpolding Heinrichile, kes toimis nagu mingi "piiripolitsei juht", kontrollides Istriat, Friulit ja Kraini.