[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Jumurda vald

Allikas: Vikipeedia
Jumurda vald

läti Jumurdas pagasts

Pindala: 131,1 km²
Elanikke: 221 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1,7 in/km²
Keskus: Jumurda
Tuulik Bākūzise mäel

Jumurda vald (läti keeles Jumurdas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ērgļi, Vestiena ja Liezēre vallaga ning Cēsise piirkonna Ineši ja Kaive vallaga.

Valla pindala on 131 km². 2016. aasta seisuga elas seal 288 inimest.[2] Valla keskuseks on Jumurda küla, vallamaja asub aadressil Ezera iela 2. Vallavanem on Agita Opincāne.[3]

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Seal asuvad mitmed selle kõrgustiku kõrgemad tipud: Bākūzis (272 m), Egļu kalns (267 m) ja Laktas kalns (250 m).[4] Vallas voolavatest jõgedest tähtsaim on Ogre jõgi. Seal asub ka arvukalt järvi, nende seas Jumurda järv (177 ha), Pakšēni järv (41,6 ha), Sietnieki järv (Vestiena valla piiril, 26,5 ha), Vidus ezers (18 ha), Lācīši järv (13,9 ha), Kariete järv (4,5 ha), Preisītis (4,5 ha), Ilze järv (3,7 ha), Vienūzis (3,6 ha) ja Linezers (2,6 ha).

Jumurda vald kuulus Ērgļi-Ogre kihelkonda. Agraarreformi ajal kuulus seal Jumurda mõisale 1145,9 hektarit maad, Jāņi mõisale (karjamõis Johannenhof) aga 54,6 hektarit maad.[5] Aastal 1935 oli Jumurda valla pindala 87 km² ja seal elas 792 inimest.[6] Aastal 1936 liideti sellega likvideeritav Cirsti vald.

Aastal 1945 moodustati vallas Cirsti ja Jumurda külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Jumurda külanõukoguga likvideeritav Cirsti külanõukogu. Aastal 1962 liideti külanõukogu Ērgļi alevi maaterritooriumiga, ent aastal 1967 loodi see taas. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[7] Aastatel 2006–2021 kuulus vald Ērgļi piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all vallas asuv kivist verstapost, Tjaki – Viesakase muinaskalmed ehk Kuradisüli, Vējava linnamägi, Cirsti keskaegne kants ehk Valvītes, Aizbetnese asulakoht, Aizbetnese muinaskalmed ehk Kalmeküngas või Majamägi, Dreimaņi muinaskalmed ehk Vene kalmistu ja hiiepaik Sīļi Näljakivi.[8] Kohaliku kaitse all on Kajēni talu elumaja.[9]

Looduskaitse all on Jumurda tamm, Jumurda saar ja Jumurda pärn. Lisaks on looduskaitse all veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb 62 ha suurune Jumurda järve hoiuala, valla loodeossa osalt ka Palši soo hoiuala. Valla lõunaosa asub Vestiena kaitstaval maastikul.[10]

Aastal 2011 elas vallas 246 lätlast, 22 venelast, 1 valgevenelane, 1 ukrainlane, 2 poolakat ja 1 leedulane.[11]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[12]
Jumurda vidējciems 74 (2020)
Kapūņi mazciems
Pulčēni mazciems 2 (2002)
Vējava mazciems 38 (2007)
Virdzes mazciems 6 (2002)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[12]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ērgļu novads, vaadatud 3.07 2019
  4. Latvijas daba. 6. sējums. Rīga : Preses nams. 1998
  5. Latviešu konversācijas vārdnīca. VIII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 14 577-14578. sleja.
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  7. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  8. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 3. juulil 2019.
  9. "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 3. juulil 2019.
  10. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  11. Ethnic composition of Latvia 2011
  12. 12,0 12,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]