Julia Ward Howe

Julia Ward Howe (varem Julia Ward; 27. mai 1819 New York – 17. oktoober 1910 Portsmouth, Rhode Island) oli USA kirjanik ja luuletaja, patsifist, kodanikuaktivist, abolitsionist ning naiste hääleõiguse toetaja, üks sufražettide liikumise algatajatest.^[1]

Ta on tuntud selle poolest, et tema mõjutusel on hakatud emadepäeva tähistama. Samuti kirjutas ta USA-s tuntud pala "The Battle Hymn of the Republic" (Vabariigi lahingulaul).^[2][3][4]

Ta avaldas oma esimese luuleteose "Passion Flowers" 1854. aastal, luulekogu "Words for the Hour" 1857. aastal ning näidendi "Leonora; or, the World's Own" 1857. aastal, "A Trip to Cuba" 1860. aastal, kuid need polnud kuigi menukad. Koos abikaasa Samuel Gridley Howe'iga andis ta mõnda aega välja abolitsionistlikku väljaannet Commonwealth.

1862. aasta veebruaris avaldas väljaanne Atlantic Monthly tema luuletuse "Battle Hymn for the Republic" (mida tuli laulda vana rahvalaulu "John Brown's body" viisil). Julia Ward Howe oli kirjutanud selle 1861. aastal, pärast Washingtoni lähistel sõjaväelaagri külastamist. Laul kujunes unioonivägede poolametlikuks hümniks ning Howe sai tänu sellele kuulsaks.^[5]

Ameerika kodusõja ajal töötas Howe USA Sanitaarkomisjonis, mis edendas hügieenitingimuste parandamist sõdurite seas, ja haiglates. Pärast sõda asutas ja juhtis Howe mitut naisorganisatsioone: Uus-Inglismaa Sufražettide Liit (New England Woman Suffrage Association) 1868. aastal ja Massachusettsi Sufražettide Liit (Massachusetts Woman Suffrage Association). Ta aitas asutada ka sufražettide väljaande Woman's Journal, mida toimetas 20 aastat. Lisaks propageeris ta rahuliikumist, juhtis Naiste Rahvusvahelist Rahuliitu, tegi rahuteemalisi ettekandeid ning asutas 1873. aastal Naiste Edasijõudmise Liidu (Association for the Advancement of Women), et parandada naiste haridus- ja töövõimalusi.^[1][6]

Howe kirjutas 1870. aastal proklamatsiooni "Appeal to womanhood throughout the world" (eesti kees "Pöördumine kogu maailma naissoo poole"), kus kutsus naisi ülemaailmset rahu toetama.^[7] See patsifistlik sõnavõtt oli loodud Ameerika Ühendriikide kodusõja ja Prantsuse-Preisimaa sõja mõjul – Howe oli veendunud, et naistel on kohustus poliitiliselt aktiivsed olla. 1872. aastal tegi ta ettepaneku tähistada "Emade rahupäeva", kuid edutult. 35 aastat hiljem Anna Jarvise eestvedamisel tähtpäevaks kujunenud emadepäev erineb olemuselt Howe'i nägemusest, kuid on siiski mõjutatud Howe'i ja Jarvise ema ühistest pingutustest.^[6][8]

Julia Ward sündis 1819. aastal New Yorgis, tema vanemad olid mõjukas pankur Samuel Ward ja luuletaja Julia Rush Ward. Julia oli seitsmest lapsest neljas. Wardide üks esivanemaid oli Roger Williams, kes oli 1636. aastal asutanud Rhode Islandi koloonia. Julia ema suri sünnitusel, kui Julia oli viieaastane. Pärast seda võttis kasvatamise ja harimise üle tema tädi, kes hoolitses selle eest, et lapsed õpiks kirjandust, keeli ja teadust. Juliale hakkas luule varakult meeldima ning ta avaldas anonüümselt oma luulet kirjandusväljaannetes. Heal järjel ja sotsiaalse naisena puutus ta kokku mitmete tolle aja mõjukate kirjandustegelastega.^[1][5]

Julia külastas 1843. aastal Uus-Inglismaa Pimedate Instituuti ning armus selle juhti dr Samuel Howe'i, kellega abiellus peagi ja sai temaga kuus last. Kaasade huvid olid erinevad, mees eelistas vaikust ja eraldatust ning soovis, et naine keskenduks koduelule, kuid Julia oli huvitatud kirjutamisest ja seltsielust. Abieluprobleemid väljendusid ka naise luules ja näidendites. Pärast mehe surma 1876. aastal avaldas naine temast ülistava biograafia, kuigi mees oli surivoodil truudusemurdmist tunnistanud.^[1][5]

• 1907 – valiti esimese naisena Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia liikmeks
• 1970 – võeti Laulukirjutajate Kuulsuste Halli (Songwriters Hall of Fame) liikmeks
• 1988 – võeti National Women's Hall of Fame'i liikmeks

• emadepäev
• Clara Zetkin