Jacksonville

Jacksonville
	[ dž'äksönvill ]
inglise	Jacksonville
	Jacksonville'i lipp Jacksonville'i pitsat
	Pindala: 2264 km²
	Elanikke: 821 784 (2010)
	Koordinaadid: 30° 19′ N, 81° 39′ W

Jacksonville on linn Ameerika Ühendriikides Florida osariigis.

Jackaonville on Florida suurim linn ja Duvali maakonna keskus. Linn hõlmab suurema osa Duvali maakonnast. See asub Atlandi ookeani ranniku lähedal Saint Johnsi jõe suudmealal.

Kliima

Jacksonville'is on igal kuul esinenud temperatuuri üle +28 °C. Maist septembrini on mõõdetud üle +37°. Rekord, üle 40°, on mõõdetud juulis. Augusti absoluutne miinimum on üle +17 °C. Miinustemperatuure on mõõdetud novembrist märtsini. Absoluutne miinimum on mõõdetud jaanuaris (–14 °C).

Aastas on sademeid 1330 mm. Suved on väga vihmased: septembris on keskmiselt 201 mm sademeid, kõige kuivemas kuus novembris 58 mm.

Ajalugu

Esimese asula rajasid Jacksonville'i kanti 6000 aastat tagasi timukua indiaanlased. Arheoloogid on selle asula nimeks pannud Ossachite.

Eurooplased saabusid Jacksonville'i kanti 1562. See oli prantsuse hugenott, maadeavastaja Jean Ribault, kes kaardistas St. Johnsi jõe. 1564 rajas René Goulaine de Laudonnière esimese eurooplaste asunduse selles piirkonnas, Fort Caroline'i. Kiiresti järgnes Hispaania asundus San Agustin, mis juba 20. septembril 1565 ründas ja vallutas Fort Caroline'i, tappes peaaegu kõik seda kaitsnud prantslased. Kindlus nimetati ümber Fort San Mateoks ja sellega kindlustus San Agustini koht piirkonna vägevaima asulana.

1763–1783 kuulus Florida Suurbritanniale, seejärel taas Hispaaniale. Esimene tsiviilasula rajati Jacksonville'i alale alles 1791 ja selle nimi oli Cowford koolmekoha järgi, kust oli võimalik kariloomi üle St. Johnsi jõe ajada. 1821 ühendati Florida Ameerika Ühendriikidega ja 1822. aastal sai Jacksonville presidendi Andrew Jacksoni auks praeguse nime.

USA kodusõjas oli Jacksonville algul tähtis keskus, mille kaudu Floridast kariloomi välja veeti konföderatsiooni vägede toetuseks. Sellepärast alustasid põhjaosariigid sadama blokaadi, kasutades selleks lähedal asuvat Fort Clinchi, mis nende käes oli. Jacksonville'i pärast ei peetud kodusõjas küll ühtki lahingut, kuid omati käis linn sõjas mitu korda käest kätte ja see põhjustas pärast sõda linnas märkimisväärse korratuse.

Pärast kodusõda said Jacksonville ja selle lähedal asuv St. Augustine tuntuks rikaste ja kuulsate talvitumiskohana. Külastajad saabusid algul aurikul, hiljem raudteed pidi. 2. veebruaril 1888 külastas Jacksonville'i president Grover Cleveland oma Florida-reisil, mis juhtis üldsuse tähelepanu osariigi väärtusele turismi seisukohalt. Siiski andsid Jacksonville'i turismile 19. sajandi lõpus suure hoobi kollapalaviku puhangud ja raudtee pikendamine Florida lõunaossa.

3. mail 1901 puhkes Jacksonville'i kiutehases tulekahju. See osutus üheks suuremaks õnnetuseks Florida ajaloos ja ajaloo suurimaks linnatulekahjuks lõunaosariikides. Räägiti, et tulekahju kuma oli näha Georgia osariiki Savannah'sse ja suitsupilvi koguni Põhja-Carolina osariiki Raleigh'sse. Kaheksa tunniga jäi ligikaudu 10 000 inimest kodutuks ja ärilinnaosa põles maha. Linna taastamist juhtis New Yorgi arhitekt Henry John Klutho. Aastail 1901–1912 ehitati üle 13 000 hoone.

1967. aastal toimus rahvahääletus linna ja maakonna ühinemisel ühiseks omavalitsusüksuseks, mille valijad heaks kiitsid. 1. oktoobril 1968 sai ühinemine teoks.

Rahvastik

2010. aastal elas Jacksonville'is 821 784 inimest.^[1]

Jacksonville on 20. sajandi teisel poolel kiiresti kasvanud ja elanike arvult USA 11. linn. Jacksonville'i linnastus elas 2010. aastal 1 525 228 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli 59,4% elanikest valged, 30,7% neegrid ja 7,7% latiinod.

Aastail 2005–2007 korraldatud USA kommuunide uuringu põhjal on 88,7% Jacksonville'i elanike kodune keel inglise keel. 4,9% elanikest räägib kodus hispaania keelt, 3,2% teisi indoeuroopa keeli, 2,4% Aasia keeli ja ülejäänud 0,8% muid keeli.