Jaan Lõo

Jaan Lõo (6. veebruar 1872 Holstre vald, Viljandimaa – 18. veebruar 1939 Tallinn) oli Eesti riigikohtunik ja luuletaja.

Lõpetas 1896 juristina Tartu Ülikooli, oli kuni 1918 Võrus advokaat, seejärel Võru Maavalitsuse esimees ja Asutava Kogu liige.

Valiti 1919 riigikohtunikuks ja Riigikohtu tsiviilosakonna esimeheks.

Tema ainus luulekogu "Nägemised" (Tartu 1916) sisaldub peamiselt isamaaluulet ja muistsete pärimuste värsistusi.

Tema ja Emmi Pettai teine tütar oli Thekla Else Tammist (sünd. 1904; 1914–1915 maalis Elset Konrad Mägi, õppis 1923–31 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja lõpetas germaani filoloogina), tütretütar Tiiu Tammist O'Brien.

• Henrik Visnapuu, "Vanad ja vastsed poeedid", Tartu 1921, lk 81–92
• Jaan Kärner, "Jaan Lõo" – Looming 1939, nr 3, lk 294–295
• Harald Paukson (= Harald Parrest), "Jaan Lõo käsikirjalisest pärandist" – Eesti Kirjandus 1939, nr 3, lk 116–122
• Harald Paukson, "Jaan Lõo luule omapärast" – Varamu 1939, nr 3, lk 318–322
• Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 512–516 (ülevaate autor August Eelmäe)
• Toomas Haug, "Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule" – Keel ja Kirjandus 1999, nr 5, lk 325–341; pealkirjaga "Vana-Eesti nägemused. Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule" T. Haugi raamatus "Troojamäe tõotus", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, lk 41–72
• Riigikohtunik J. Lõo surnud. Uus Eesti, 20. veebruar 1939, nr. 49, lk. 1.

• "Eesti värss" - Jaan Lõo: elulugu ja terviktekstid
• Friedebert Tuglas, "Jaan Lõo, Nägemised" – Päevaleht 29. november 1916, nr 269, lk 2
• Jaan Lõo Eesti biograafilises andmebaasis ISIK