Joala mõis
Joala mõis (saksa keeles Joala) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõisa ala Ida-Viru maakonda Narva linna Kreenholmi linnaosas.
Mõis asutati 17. sajandil[2] Joala küla (? 1497 zu dem valle, 1552 thom Valle, ? 1583 Iwanküll oder Joanküll, 1615 Johallaby, 1620 Joal by) kohale; küla sai nime Narva joa järgi.
18. sajandil töötas mõisa maadel Joala mõisa saeveski, mis 12 saeraamiga võis saagida 300–400 palki ööpäevas; see kuulus tol ajal suurimate saeveskite hulka kogu Venemaal.[3]
1819. aastal rentis Paul Momma endise saeveski, mille ta vanutusveskiks ümber ehitas ja asutas Narva jõe idakaldale Joala mõisa maadele Narva linavabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik.
1821. aastal omandas pankrotistunud Robert Thorley Boltonilt (1763–1818), Joala mõisa, Narvast pärit Peterburi kaupmees Benedict Cramer (1768–1849)[4]. Benedict Cramer (venepäraselt Venedikt Venediktovitš Kramer) tegutses Peterburis ja oli ka Vene-Ameerika, Vene-Ameerika Kompanii juhtkonnas[5]. kompanii osanikud asusid Peterburis, kohapeal Alaskal asutatud Uus-Arhangelski linnas aga juhtis kompanii tegevust kompanii ülem, kes oli ühtlasi ka Vene-Ameerika kuberner. Ameerikas teenitud rahaga hakkas Narva rae kommertsbürgermeister Benedict Cramer kokku ostma Narva ümbruse mõisaid lisaks varem isapoolse vanaisa Lorenz Crameri (1692–1764[6]) poolt Jamburgi maakonnas omandatud Lilienbachi mõisale. Benedict Crameri isa Benedict Cramer (1728–1799) oli Narva raehärra ja puidukaupmees Narvas.[7]
1822. aastal alustas endise vaseveski ja sepatöökoja asemel Narva külje all Georgi saarel tegevust G. Schwartzi kalevivabrik. Vennad Karl ja Georg Schwartz rentisid ala Georgi saarel Joala mõisa omanikult Peterburi 1. gildi kaupmehelt Benedikt Cramerilt[8].
1825. aasta lõpul ja 1826. aasta algul ehitas Joala mõisalt renditud Narva jõe vasakule kalda alale kalevivabriku, Narva 2. gildi kaupmees Joseph Nüsser. Ettevõte likvideeriti 1830. aastal.
Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri tööstusehitised.
Järgnevalt kuulusid Georg Wilhelm von Cramerile (1812–1882) Joala, Aa mõis, Mustajõe ja Laagna mõis. 1880. aastal ostis Kreenholmi Vabriku Ühisus mõisa omaniku Georg Wilhelm von Crameri käest Joala mõisa, maad ja selle juurde kuulunud Kulgu tellisetehase[9]. 1881. aastal alustati Narva Aleksandri kiriku ehitust Joala mõisa maale, mille mõisaomanik Georg von Kramer Narva Aleksandri kirikule kinkis.
1970. aasta seisuga oli tõendatud, et mõisa peahoone oli hävitatud ja muudest hoonetest jäid tall ja kuivati.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Joala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Metsi hakkab mõjutama tööstuse areng
- ↑ Cramer, Benedikt (1768-1849), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ Peter Littke, Benedikt Cramer, Director of the Russian-American Company, www.rahb.info (vaadatud 09.11.2020)
- ↑ Cramer, Laurentius (Lorenz) (1692-1764), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ Cramer, Benedikt (1728-1799), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ EESTIMAA PÕLLUMAJANDUS JA TALURAHVA OLUKORD UUE TALURAHVASEADUSE KEHTIMISE TINGIMUSTES XIX SAJ. 2. VEERANDIL. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 183
- ↑ Hoiualadega jõed Virumaal 2. Joala, Keskkonnaamet. Koostjad: Anne-Ly Feršel ja Eva-Liis Tuvi, lk 117
- ↑ Joala mõis Kultuurimälestiste riiklikus registris
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Joala mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Narva kaupmehe tütar keisri kojas (Anna Kramer), Uus Eesti Narva uudised, nr. 192, 28 august 1939