Järelgootika

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2021) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Järelgootika (saksa keeles Nachgotik) all mõistetakse gooti arhitektuuri elementide taasilmumist renessanss- ja barokkarhitektuuri kontekstis. Seda tuleb eristada hilisgootikast, mis mõnedes maades (Inglismaa, Böömimaa, Poola, Saksamaa) valitses kaua kõrvuti renessansi elementidega, ja uusgootikast, mis teadlikult hakkas 19. sajandil kopeerima keskaegset gooti arhitektuuri.

Järelgootika valitses põhiliselt sakraalarhitektuuris ja kujutas endast teatud gooti võlvehitiste elementide, nagu roidvõlvi ja ehisraamistikakende, programmilist rakendamist kirikuehituses. Nimetatud elemendid ei esinenud peaaegu kunagi esinduslikes ilmalikes hoonetes, nagu raekojad või lossid. Ka kirikuehituses kombineeriti gooti arhitektuuri motiive järjekindlalt antikiseerivate elementidega, nagu orderiarhitektuuri sambad ja talastikud. Järelgootikas ei püstitatud kõrgeid torne ega teravaid tornikiivreid, vaid krooniti nelitised ja fassaaditornid kuplitega või ümarate barokk-kiivritega.

Järelgootika valitses eelkõige protestantlike maade sakraalarhitektuuris. Saksamaal on näideteks Wolfenbütteli Maarja kirik ja Bückeburgi linnakirik^[1]. Ka 1670–1760 ehitatud Weseri piirkonna barokkehitistes (Weserbarock)^[2] on järelgootika elemente. Kuid ka katoliku aladel esines järelgootikat, näiteks jesuiitide ehitistes (Jesuitengotik), nagu Molsheimi Püha Georgi kirik ja Kolmainu kirik ning Kölni Maarja Taevamineku kirik. Frangimaal mõjutas järelgootikat Würzburgi vürstpiiskop Julius Echter von Mespelbrunni toetus, tuntuim näide sealt on Dettelbachi palverännukirik.

Itaalia arhitektuuris leiab järelgootika tendentse Guarino Guarini loomingust; tema postuumselt ilmunud teoses "Architettura Civile" (1686) on käsitletud gooti roidvõlvi nii nagu ta on neid kasutanud oma Torino San Lorenzo kiriku interjööris tsentraalse kupli kujunduses. Tšehhi hilisbaroki arhitektuuris leiab gooti arhitektuuri vorme Johann Blasius Santini-Aichli loodud Sedleci ja Kladruby kloostrikirikute ning Zelená Hora palverännukirikus. 18. sajandi Austria järelgootika parim näide on Viini Deutschordenskirche^[3].

Prantsusmaal ehitati paljusid keskajal alustatud katedraale ka 17. sajandil edasi gootika vormides, kuid selles stiilis alustati ka uusi, nagu näiteks Orléansi katedraal 1601. aastal^[4] või Nantesi katedraal 1627.

Ka Inglismaa arhitektuuris leiab järelgootikat. Christopher Wren rajas paljud pärast 1666. aasta Londoni suurt põlengut kavandatud ehitised, nagu St-Dunstan-in-the-East, gooti eeskujudele, samuti tema õpilane Nicholas Hawksmoor (All Souls College Oxfordis, Westminster Abbey läänetornid)^[5]. Kirjaniku ja poliitiku Horace Walpole'i maamaja Strawberry Hill, mis ehitati aastail 1749–1776, on samuti järelgootika, mis ennetas sada aastat samalaadseid uusgooti ehitisi^[6].

• 
  Molsheimi Püha Georgi kirik
• 
  Molsheimi kiriku kesklööv
• 
  Dettelsbachi palverännukiriku läänefassaad
• 
  Sedleci kloostrikiriku kesklööv, vaade itta
• 
  Sedleci kloostrikiriku trepikäik
• 
  Zelená Hora palverännukirik
• 
  Vaade viisnurkse Zelená Hora kiriku keskkuplisse
• 
  Kladruby kloostrikiriku fassaadi detail aastaarvuga
• 
  Kladruby kiriku läänefassaad
• 
  Kladruby nelitistorn
• 
  Deutschordenskirche Viinis
• 
  Mistertoni kiriku 17. sajandi ehisraamistikuga idaaken Nottinghamshire'is
• 
  St Dunstan-in-the-East
• 
  Christopher Wreni Tom Tower, 1681–1682, Oxford
• 
  Nicholas Hawksmoori Codringtoni raamatukogu Oxfordis

• Gothic Survival. - Encyclopedia.com
• P. Riestra. Nachgotik in Nürnberg. - Virtuelles museum. Nürnberger Kunst
• Nachgotik des 16.-18. Jahrhunderts in Deutschland und im übrigen Europa. - StadtBild. Architekturforum Architectura Pro Homine
• GOTHIC REVIVAL ARCHITECTURE. - hisour.com
• Giovanni Santini und die Barockgotik: Auf den Spuren des genialen Baumeisters in Böhmen und Mähren. Eine Architekturreise