Igor Tõnurist
Igor Tõnurist (11. veebruar 1947 Keila – 9. jaanuar 2021 Tallinn) oli eesti etnograaf.[1]
Ta lõpetas 1969. aastal Moskva Ülikooli ajaloolase ja etnoloogina.
Aastast 1972 töötas ta Ajaloo Instituudis.[1]
Ta on olnud rahvamuusikaansambli Leegajus kunstiline juht ja Leegajusest esimese Tallinna seto koorina välja kasvanud seto folkloorirühma Sõsarõ üks eestvedaja.[1][2]
Igor Tõnurist oli üks hinnatumaid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal, ta kureeris rahvarõivanäitusi ja koolitas rahvarõivaste valmistajaid. Tegutses rahvamuusiku ning rahvamuusika ja rahvapillide uurijana. Ta oli üks väheseid, kes valdas muu hulgas ka päkarauaga kandlemängu kunsti. Eesti Folkloorinõukogus oli ta rahvakandle töörühma nõustaja, samuti aitas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil 2018. aastal korraldada Brüsselis toimunud eesti rahvapillide näitust. Ta juhendas nii eesti kui ka teiste rahvaste folkloorirühmi. Ta vahendas eesti keelde eesti vanausuliste pärandit ja tõlkis eesti rahvaluule- ja muusikateadlaste töid vene keelde.[1][2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (edukas folkloorialane tegevus)
- 2003 Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
- 2003 stipendium "Ela ja sära"
- 2006 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (pillimehele, meie rahva lugude, laulude, tavade ja kommete põhjalikule uurijale, tundjale ning suurele meeldetuletajale)
- 2007 Pärandihoidja (etnoloog ja rahvarõivaste asjatundja, rahvamuusik)
- 2014 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia (Eesti rahvarõivakultuuri väärtustamise ja edendamise eest)
- 2009 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind
- 2018 Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium