Ostland

Ida-alade Riigikomissariaat
saksa Reichskommissariat Ostland
Saksamaa lipp Saksamaa vapp
Pindala: 512 000 km²
Elanikke: 19 200 000
Rahvastikutihedus: 37,5 in/km²
Halduskeskus: Riia

Ostland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.

Ostlandi riigikomissarid olid Gauleiter und SA-Obergruppenfuhrer Hinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.

Pärast Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule 22. juunil 1941 ning läänepoolsete maa-alade vallutamist ja okupeerimist moodustati 25. juulil 1941 kell 12.00 nende alade haldamiseks Reichskommissariat Ostland, keskusega Riia linnas. Riigikomissariaat moodustati Väegrupp Nord tagala-ala osadest.

 Pikemalt artiklis Generalplan Ost

Selle piirid olid algselt järgmised:

• läänes: Saksa Riigi idapiir ja Läänemere kallas,
• põhjas ja idas: lääne pool Daugavat (Jēkabspils ja Druja jäid sisse, Riia ja Daugavpils välja),
• lõunas: põhja pool Druja–Molėtai–Ranmiskese^[küsitav]–Vištytise joonest.

Halduskeskus oli esialgu Kaunases.

Juba 1. augustil 1941 kell 12.00 laiendati Ostlandi riigikomissariaadi piire Väegrupp Mitte tagala-ala (rückwärtiges Heeresgebiet Mitte) arvel.

Uued piirid olid esialgu järgmised:

• loodes: Ostlandi riigikomissariaadi senine idapiir,
• lõunas ja idas: Vilniuse piirkond, idas ja kagus endine Leedu piir.

Järgmine muutus toimus 1. septembril 1941 kell 12.00.

Siis laiendati Ostlandi riigikomissariaati Kesktagala-ala arvel. Uued piirid olid järgmised:

• läänes: Ostlandi riigikomissariaadi ja Białystoki ringkonna (Bezirk Bialystok) senine idapiir;
• lõunas: Ukraina riigikomissariaadi (Reichskommissariat Ukraine) piir;
• idas ja põhjas: Kesktagala-ala kuni jooneni Sankevitši^[küsitav] – Lenina Słuči ääres – Słuči jõgi kuni Słucki linnani – Rudziensk Minski-Babrujski raudtee ääres – Smiłavičy Volma^[küsitav] ääres – Barysaŭ (linn jäi välja) – Biarezina jõgi kuni Bierazinoni (umbes 80 km Barysaŭ'st põhja pool) – Dzisna Daugava ääres kuni endise Läti-Vene piirini (kõik nimetatud asulad (välja arvatud Barysaŭ) ning jõgedeäärsed asulad sisse arvatud), Põhjatagala-ala kuni endise Läti-Vene piirini ja endise Läti-Eesti piirini.

Lõplikuks halduskeskuseks määrati Riia.

1. novembril 1941 läks Hrodna linn koos ümbrusega Białystoki ringkonna koosseisu.

Viimane laienemine toimus 5. detsembril kell 12.00. Endise Eesti riigi ala läks Põhjatagala-ala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu, kuigi ta jäi endiselt sõjategevuse piirkonnaks.

Aastatel 1943–1945 vallutas Punaarmee Ostlandi territooriumi vähehaaval tagasi.

Riigikomissariks (Reichskommissare) nimetati Schleswig-Holsteini ülempresident ja Gauleiter

• 17. juuli 1941 – 26. september 1944 Hinrich Lohse
• 26. september 1944 – 13. oktoober 1944 Erich Koch (1896–1986), 13. oktoober vallutati halduskseskus Riia Nõukogude vägede poolt.

• I Peaosakond (Hauptabteilung) : juhtimisküsimused juht Wilhelm Burmeister (1905–1983);
• II Peaosakond (Politischen-Abteilung): poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused, juhataja Friedrich Trampedach (1941–1944);
  • 1. IIA-poliitiline osakond, rahvus- ja rassipoliitikaküsimused;
    2. -11. osakonda
  • Kultuuripoliitika osakond
  • Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu osakond
• III Peaosakond: majandusküsimused;
  • Mäekaevanduse ja Kütteainete referaat
• IV Peaosakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;

• Eestimaa kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann, Tallinnas;
• Lätimaa kindralkomissar Dr. Otto-Heinrich Drechsler, Riias;
• Leedumaa kindralkomissar Theodor Adrian von Renteln, Kaunases;
• Valgevene kindralkomissar Curt von Gottberg, Wilhelm Kube, Minskis;

Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks. Keskus Tallinn.

1. Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa
2. Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa
3. Pärnu piirkond (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa
4. Tallinn-linn (Reval-Stadt)
5. Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa
6. Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa
7. Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa

Keskus Riia.

1. Daugavpils (Dünaburg)
2. Jelgava (Mitau)
3. Liepāja (Libau)
4. Riia-linn (Riga-Stadt)
5. Riia-maa (Riga-Land)
6. Valmiera (Wolmar)

Keskus Kaunas.

1. Kaunas-linn (Kauen-Stadt)
2. Kaunas-maa (Kauen-Land), hõlmas Alytuse, Kaunase, Lazdijai, Marijampolė, Vilkaviškise, Šakiai ja Kėdainiai maakonna
3. Panevėžys (Ponewesch), hõlmas Panevėžysi, Ukmergė, Utena, Zarasai, Rokiškise ja Biržai maakonna
4. Šiauliai (Schaulen), hõlmas Šiauliai, Mažeikiai, Telšiai, Raseiniai, Tauragė ja Kretinga maakonna
5. Vilnius-linn (Wilna-Stadt)
6. Vilnius-maa (Wilna-Land), hõlmas Vilniuse, Trakai, Eišiškese, Švenčionyse, Ašmiany ja Sviri maakonna

Keskus Minsk.

1. Baranavičy (Baranowitschy)
2. Barysaŭ (Barisau)
3. Hancavičy (Hanzewitz)
4. Hłybokaje (Glubokoje)
5. Lida (Lida)
6. Minsk-linn (Minsk-Stadt)
7. Minsk-maa (Minsk-Land)
8. Navahrudak (Nowogrodek)
9. Słonim (Slonim)
10. Słuck (Sluzk)
11. Vilejka (Wilejka)

Otse Oberkommando der Wehrmacht-le alluv (Wehrmachtbefehlshaber Ostland)

• 1. juuli 1941 – 30. aprill 1944, ratsaväekindral ja SS-Gruppenführer Walter Braemer,
• 1. mai 1944 – 31. august 1944, soomusväekindral (Gen.d.PzTrps) Werner Kempf.

SS-i ja Politsei Reichsführer Heinrich Himmlerile alluv (Höhere S.S.und Polizeiführer (HSSPF) Ostland und Russland-Nord)

• 29. juuni 1941 – 1. november 1942, SS-Gruppenführer Hans-Adolf Prützmann,
• 1. november 1942 – mai 1945: SS-Obergruppenführer Friedrich Jeckeln.

Ostlandis olid käibel oma postmargid – Adolf Hitleri pildiga Saksamaa postmargid musta ületrükiga OSTLAND. Esinesid ka samad margid ilma nimetatud ületrükita, samuti muud tollased Saksa margid.

• Ober-Ost

• "Deutsche Post Ostland"
• REICHSKOMMISSARIAT OSTLAND CIGARETTE PACKS
• "Ostland Kalender 1944" (kaas)
• "Reichskommissariat Ostland" (kaart)