Hiragana
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Hiragana on jaapani silbitähestik (kana). Sümboleid kasutatakse, et edasi anda lause või kanji mõte. Hiraganat ja katakanat kasutatakse nende foneetiliseks elemendiks, neil puudub tähendus. Näiteks, kanji 読 tähendab 'lugema'. 読んでいる (yondeiru) tähendab 'loen'.
Kirjutamisreeglid
[muuda | muuda lähteteksti]Ē või ei on enamasti kirjutatud えい, kuid on traditsioonilise sõnu, kus esineb ええ-na. おう tähendab ō (oo), kuid mõnedes traditsioonilistes sõnades kirjutatakse おお. Näiteks いもうと (imōto, noorem õde) ja おおきい (ookii, suur). Topelt konsonanti väljendtatakse väikese tsu-ga (つ) esimese konsonandi kohapeal. Näiteks けっこん (kekkon, abielu). Topelt konsonant leidub ainult sõna keskel. Ji ja zu kirjutatakse reeglina じ ja ず. Mõnedes sõnades on traditsiooniliselt ぢ ja づ. Hiragana järgib traditsiooni, kus kolm partiklit kirjutatakse erinevalt oma hääldusest. O, kasutatakse partikklina を, mitte お. E, kasutatakse partikklina へ, mitte え. Wa, kasutatakse partikklina は, mitte わ. Hiragana sümbolite ゐ (wi) ja ゑ (we) kasutamisest on loobutud.
Hääldus
[muuda | muuda lähteteksti]Romanjis ī, ā, ū, ō, ē tähendavad topelt täishäälikut. Jaapani keeles puudub üldine sõnarõhk, kuid esineb erinevaid dialekte. Jaapani keele hääldus on üsna sarnane eesti keelele. Mõned erandid leiduvad.
う u – eesti u ja õ vahepealne. し (shi), ち (chi), じ (ji) häälduvad tugevalt palataliseeritud vastavalt s-na, t(s)-na ja dz-na. Poolvokaali j kasutatakse や (ya) puhul. わ wa – hääldub nagu (u)a eesti sõnas raua(raud). Eesti r ja l vahepealsena hääldub ra (ら) r. N (ん) hääldub nagu m b ja p ees. Näiteks ねんまつ (nenmatsu hääldatakse nemmatsu) või さんぽ (sanpo hääldatakse sampo).
Joonte tõmbamise järjekord ja suund
[muuda | muuda lähteteksti]Üldine jaapani silbikirja sümbolite kirjutamise järjekord on:
- Lateraalne joon vasakult paremale
- Vertikaalne joon ülevalt alla
- Ringikujuline päripäeva joon.
Hiragana tabel
[muuda | muuda lähteteksti]| Vokaalid | yōon | ||||||
| あ a | い i | う u | え e | お o | (ya) | (yu) | (yo) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| か ka | き ki | く ku | け ke | こ ko | きゃ kya | きゅ kyu | きょ kyo |
| さ sa | し shi | す su | せ se | そ so | しゃ sha | しゅ shu | しょ sho |
| た ta | ち chi | つ tsu | て te | と to | ちゃ cha | ちゅ chu | ちょ cho |
| な na | に ni | ぬ nu | ね ne | の no | にゃ nya | にゅ nyu | にょ nyo |
| は ha | ひ hi | ふ fu | へ he | ほ ho | ひゃ hya | ひゅ hyu | ひょ hyo |
| ま ma | み mi | む mu | め me | も mo | みゃ mya | みゅ myu | みょ myo |
| や ya | ゆ yu | よ yo | |||||
| ら ra (kana)ra | り ri | る ru | れ re | ろ ro | りゃ rya | りゅ ryu | りょ ryo |
| わ wa | ゐ wi | ゑ we | を o/wo | ||||
| ん n | |||||||
| が ga | ぎ gi | ぐ gu | げ ge | ご go | ぎゃ gya | ぎゅ gyu | ぎょ gyo |
| ざ za | じ ji | ず zu | ぜ ze | ぞ zo | じゃ ja | じゅ ju | じょ jo |
| だ da | ぢ (ji) | づ (zu) | で de | ど do | ぢゃ (ja) | ぢゅ (ju) | ぢょ (jo) |
| ば ba | び bi | ぶ bu | べ be | ぼ bo | びゃ bya | びゅ byu | びょ byo |
| ぱ pa | ぴ pi | ぷ pu | ぺ pe | ぽ po | ぴゃ pya | ぴゅ pyu | ぴょ pyo |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaapani keele grammatika, Elli Feldberg, 2009 Kirjastus Ilo ja Elli Feldberg ISBN 978-9949-17-059-3
- How to use good japanese, The Japanese Language School of The International Students Institute, Japan
- First Course in Japanese, Character Workbook, Tamako Niwa, 1971, University of Washington Press, Seattle and London
- Japanese for buys people, Associatoin for Japanese-Language Teaching, 1986, Kodansha International LTD. ISBN 4-770-1099-0