Henrik Horn (1618–1693)

Henrik Horn af Marienborg (ka Henrik Henriksson Horn; 22. mai 1618 Stockholm – 22. veebruar 1693 Stade, Bremen-Verden) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Aluliina vabahärra ja Läänemaa Ridala kihelkonna Võnnu mõisa^[1] pärushärra.

Henrik Horn sündis riiginõuniku ja laamani Henrik Karlsson Horni (1578–1618) ja Anna Jönsdotter Snakenborgi (1590–1644) pojana, kaks päeva pärast oma isa surma.^[2] Tema lesestunud ema oli seejärel mõisa valdaja Võnnus.

Ta oli 1643. aastast Kuramaa rügemendi ja 1645 Soome ratsaväerügemendi ülem. 30. aprillil 1651 sai ta, koos kindralmajorist onupoja Gustaf Evertsson Horniga, Aluliina (Marienburg^[3]) vabahärraks ja immatrikuleeriti 1652 aastal Rootsi rüütelkonda Horn af Marienborg vabahärrasuguvõsana nr 21.^[4] 1654 ülendati ta ratsaväe kindralmajoriks ja 1657 kindralleitnandiks, ning temast sai Soome armee ülem.

20. veebruaril 1660 sai temast riiginõunik ja samas ka Svea õuekohtu õuekohtunõunik. 1662. aastal müüs ta Võnnu mõisa 19 000 riigitaalri eest Magnus Gabriel de la Gardiele, kuid jäi ise ilmselt sinna rentnikuks.^[1] 1665. aastal sai ta Rootsi feldmarssaliks, mille järel määrati ta 16. veebruaril 1666 Bremen-Verdeni kindralkuberneriks. 1677 ülendati Rootsi laevastiku ülemadmiraliks, kaotas samal aastal Skåne sõjas Taani-Norra laevastiku vastu Kopenhaageni lähedal toimunud Køge lahe merelahingu, ning määrati 1678 Rootsi sõjaväe ülemjuhatajaks Liivimaal. Liivimaa armeega läks ta 1678. aasta talvel Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmi vastu Ida-Preisimaal.^[5]

26. aprillist 1679 oli ta Tiohäradi lagsaga laaman (Smålandi kümne maakonna ülemkohtunik). Seejärel jätkas kuni surmani Bremen-Verdeni kindralkuberneri ametis.

Henrik Horn oli neli korda abielus.

Esmalt abiellus ta 13. augustil 1643 Ekeberga vabapreili Margaretha Leijonhufvudiga (suri 1645), kes oli Närke maavanema ja vabahärra Gustav Leijonhufvudi (1597–1658) ja Sundbyst pärit Katharina Eriksdotter Sparre tütar, Rootsi riigikantsleri Erik Larsson Sparre (1550–1600) tütretütar.

Teistkorselt abiellus ta 1650 Åminne vabahärra Gustaf Horni (1601–1639; Klas Horni pojapoeg) Fållnäsist pärit lese Kristin Bååtiga (suri 1657), kes oli Stockholmi ja Svartsjöhusi asehalduri ja assessori Bo Gustafsson Bååti (suri 1629) ja Anna Sevedsdotter Ribbingi (1587–1622) tütar, ning Tartu Ülikooli kantsleri (1668–69) Seved Bååti (1615–1669) ja Riia kuberneri Nils Bååti (1617–1659) õde. Abielust sündis:

• Gustav Horn (1651–1686), Rootsi admiraliteedileitnant ja admiraliteedinõunik, abiellus 1674 vabapreili Jacobina Catharina Lilliehöökiga (1658–1696), kindralmajor Carl Julius Lewenhaupti (1664–1726) abikaasa Christina Horni, Casper Otto Sperlingi (1664–1709) abikaasa Carin Horni (1675–1742) ja Carl Gustaf Bielke (1683–1754) abikaasa Brita Sofia Horni isa

Kolmas abikaasa 18. augustist 1661 oli Emerentia Ribbing (1644–1670^[6]), kes oli maavanem Bengt Ribbingi ja Kronebergi, Bolmerö ja Vallstanäsi vabapreili Ebba Johansdotter Sparre tütar.^[7] Abielust sündisid:

• Emerentia Horn (1667–1709), Ulrika Eleonora kammerneitsi, 1691. a. Nils Håkansson Skytte af Sätra (1656–1720) abikaasa
• Anna Ebba Horn (suri 1744), Carl Sparre af Rossviki abikaasa.
• Hedwig Eleonore Horn (suri 1736 Võnnus), abiellus 1690. aastal Elistvere mõisniku Jürgen Johann von Wrangelliga (1644–1698) ja 1702 ooberst Gustav Wilhelm von Ferseniga (1673–1739)^[8][9]
• Christina Margarete Horn (suri 1703), 1686. aastast krahv Carl Gustaf Nierothi abikaasa.
• Bengt Horn (1670–1718), Värmlands Säby mõisa pärija, Christina Sperlingi abikaasa

Neljandaks abikaasaks oli 1674. aastast krahvitar Beata Magdalena Wittenberg (suri 1705), kes oli riiginõuniku ja feldmarssali, Lõuna-Karjala Nyborgi krahv Arvid Wittenbergi (1606–1657) tütar.

^[10]

• Kansallisbiografia: Henrik Horn (1618-1693), valtaneuvos, sotamarsalkka, vapaaherra (soome keeles)
• 9. Horn, Henrik Nordisk familjebok, 1883 (rootsi keeles)
• 17. Horn, Henrik Svenskt biografiskt handlexikon 1906 (rootsi keeles)
• http://www.nad.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=13823