Hardapi piirkond

Hardapi piirkond
inglise Hardap Region
Pindala: 109 888 km²
Elanikke: 79 507 (2011)[1]
Rahvastikutihedus: 0,72 in/km²
Keskus: Mariental

Hardapi piirkond on Namiibia 1. järgu haldusüksus (piirkond).

Hardapi ringkond piirneb idas Botswana Kgalagadi ringkonna ja Lõuna-Aafrika Vabariigis oleva Põhja-Kapimaa provintsi ning läänes Atlandi ookeaniga. Ta piirneb Namiibias loodes Erongo, põhjas Khomasi, kirdes Omaheke ja lõunas ǁKarasi piirkonnaga.

Piirkond on nime saanud Fishi jõel asuva Hardapi veehoidla järgi. Ehkki Tsarisbergi juures algav Fishi jõgi on kõikjal Hardapi piirkonnas ajutine jõgi, on veehoidla siiski tema veega täidetud.

Halduskeskus on Mariental.

Piirkond jaguneb kuueks valimisringkonnaks.

Poliitiline võim piirkonnas kuulub Edela-Aafrika Rahvaorganisatsioonile (SWAPO). Kuberner on SWAPO liige Katrina Hanse-Himarwa ja viimastel presidendivalimistel toetas valijate absoluutne enamus (52%) SWAPO kandidaati, praegust presidenti Hifikepunye Pohambat.

Namiibia Riiklik Inimõiguste Ühing on kritiseerinud kuberneri Hanse-Himarwat selle eest, et too kuulutas Hardapi piirkonna SWAPO territooriumiks ja kutsus oma toetajaid üles mitte lubama teistel erakondadel piirkonda "sisse tungida".^[2]

Piirkonna rannikuala ja läänepoolse osa hõlmab Namibi kõrb. Seal asuvad Sossusvlei ja Sesriemi kanjon on ühed tähtsaimad Namiibia loodusmälestised. Rannikualal asuvad ka piirkonna kõrgeimad mäed, 2020 m kõrgune Losberg ja 1835 m kõrgune Tsarisberg. Piirkonna idaosas on Kalahari kõrb. Kuiva kliima tõttu piirkonnas alalisi jõgesid ei ole.

Hardapi piirkond on Namiibia kõige suurema valgete inimeste osakaaluga piirkond. 80% kohanimedest tuleneb saksa keelest, 15% tuleb afrikaani, hollandi või inglise keelest või kujutab endast liitsõna, mille komponendid pärinevad nendest keeltest.

Namiibia 2001. aasta rahvaloenduse järgi elas Namiibias 68 249 inimest: 33 665 naist ja 34 579 meest ehk 103 meest 100 naise kohta. Rahvastiku tihedus oli 0,6 inimest/km². Igal aastal suurenes rahvastik keskmiselt 3‰, kuid pärast rahvaloendust on rahvaarv tublisti vähenenud. Sündimus oli 3,6 last naise kohta. Iga 1000 elussünni kohta tuli 126 surnultsündi, neist 62 tüdrukut ja 64 poissi.

46% elanikest elas linnalistes asulates. 13% rahvastikust oli alla 5 aasta vana, 23% oli 5–14 aastat vana, 55% 15–59 aastat vana ja 8% vähemalt 60 aastat vana. Vastsündinud lapse oodatav eluiga oli tüdrukutel 53 ja poistel 51 aastat. Alla 15-aastastest lastest oli 4% kaotanud ema, 6% isa ja 1% mõlemad vanemad.

Rahvastik jagunes 15 039 leibkonda, mistõttu leibkonna keskmine suurus oli 4,4 inimest. Perekonnapea oli 66% juhtudel mees ja 34% naine. Vähemalt 15-aastastest polnud 54% kunagi abiellunud, 30% olid seaduslikult sõlmitud abielus, 1% traditsiooniliselt sõlmitud abielus, 9% registreerimata kooselus, 2% olid lahutatud või lihtsalt elasid abikaasast lahus ja 4% olid lesed. Elanikkonnast 6% olid puudega, neist 47% pimedad, 19% kurdid, 7% tummad, 10% käepuudega, 28% jalapuudeag ja 6% vaimupuudega.

Enim kõneldavad keeled olid afrikaani keel ja damarate seas kõneldav nama keel (mõlemad 44%). Vähemalt 15-aastaste kirjaoskus oli 83%. 6...15-aastastest käis 84% tüdrukutest ja 83% poistest koolis. Vähemalt 15-aastastest olid 9% õpilased, aga 13% polnud kunagi koolis käinud. Tööhõive määr oli 66% ning tööjõuealisest elanikkonnast 64% olid vähemalt 15-aastastest. Ülejäänud vähemalt 15-aastastest 29% olid õpilased, 37% kodused ja 33% pensionil.

Majapidamistest 95 protsendil oli puhas joogivesi, 77 protsendil raadio, 66 protsendil käimla, 51 protsendil elektrivalgustus ning 20 protsendil küttepuitu või kivisütt toidu küpsetamiseks. Põhiliseks sissetulekuallikaks oli 61% majapidamistel palk, 15% elas pensionist, 9% oma talu saadustest, 7% intressidest või muudest rahaülekannetest ja 5% ärist.

Suurim asula on Rehoboth.

 Hardapi piirkond – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis