Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Hapnikhapped on näiteks väävelhape (H₂SO₄), süsihape (H₂CO₃), lämmastikhape (HNO₃).

Hapnikhapetel on üks eriline omadus, neid saab jaotada vesinike ja hapnike aatomite sisalduse järgi, kas tugevateks, keskmise tugevusega või nõrkadeks hapeteks.

Hapnikhappe üldvalem on H_xEO_y.

Kui vesiniku ja hapniku aatomeid on võrdselt, siis on tegu nõrga happega. (x=y)

Näiteks H₄SiO₄, erand on H₂CO₃ (ta kuulub ka nõrkade hapete hulka).

Kui hapniku aatomeid on ühe võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu keskmise tugevusega happega. (x=y+1)

Näiteks H₂SO₃, H₃PO₄.

Kui hapniku aatomeid on kahe võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu tugeva happega. (x=y+2)

Näiteks H₂SO₄, HNO₃.

Kui hapniku aatomeid on kolme võrra rohkem, kui vesiniku aatomeid, siis on tegu ülitugeva happega. (x=y+3)

Näiteks HClO₄.