Hoovus

See artikkel räägib merevee liikumisest; ansambli kohta vaata artiklit Hoovus (ansambel)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2023) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.

Enamasti seostatakse hoovuseid ookeanide ja meredega, kuid neid esineb ka suuremates järvedes^[1].

Vee panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvalekaldele n-ö otsesuunast – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral aga vasakule.

Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef.

Merehoovusi saab liigitada mitmest apektist.

Ajalise pikkuse järgi

• püsivad hoovused
• perioodiliselt muutuvad hoovused
• ajutised hoovused

Tekketegurite järgi

• loodete hoovused
• murdlainehoovused (saksa Brandungsrückstrom)
• gravitatsioonihoovused
• kompensatsiooni- ehk äravooluhoovused
• triivhoovused tuulte mõjul

Temperatuuri ja soolsuse järgi

• soojad hoovused (soojad hoovused)
• külmad hoovused
• soolased hoovused
• väikese soolsusega hoovused (saksa salzarme Strömungen)

Asukoha järgi

• pinnahoovused
• süvaveehoovused
• põhjahoovused
• rannikuhoovused

Hoovuste jagamine ühte tegurit arvestades on väga lihtsustatud, sest tavaliselt reaalselt kujuneb mingi hoovus mitme teguri koosmõjul.

• Hoovuste loend
• Termohaliinne tsirkulatsioon

• Hoovuste arvutimudel (video)