Hõberebane
Hõberebane on punarebase tumeda karvaga vorm, mis aretati 19. sajandi lõpus.
Karv on punarebase omast tumedam tänu suuremale melaniinisisaldusele. Hõberebaste karvatoon varieerub suuresti: mõni neist on must, välja arvatud valge sabaots, samas leidub sinakashalle ning selliseidki, kelle küljed on tuhkhallid. Ajalooliselt on hõberebased olnud kõige hinnalisemate karusloomade seas ning nende nahku kandis sageli Venemaa ja teiste Euroopa riikide kõrgklass, samuti kanti neid Hiinas.[1]
Metsikud hõberebased ei paljune üksnes sama karvatooni rebastega ning võivad pärineda ühest pesakonnast tavaliste punarebastega.[2] Vangistuses ristatakse naha pärast peetavaid hõberebaseid praktiliselt ainult teiste sama värvi hõberebastega.[3]
Hõberebane kaalub keskmiselt 7–8 kilo, pesakonnas on 3–4 poega. Karusloomadest on hõberebane pikima tootmistsükliga: märtsis-aprillis sündinud loomad nahastatakse alles novembris.[4]
Eestis kasvatatakse hõberebaseid alates 1928. aastast, mil Kanadas Prints Edwardi saarel asuvast Daltoni kasvandusest toodi esimesed hõberebased. Hõberebaste osakaal Eesti karusloomakasvatuses on olnud suur. 1938. aastal oli Eestis 60 karusloomakasvanduses kokku üle 10 000 looma, neist 6500 olid hõbe- ja sinirebased. Nõukogude ajal oli Eestis rebasekasvandusi paarikümne ringis, tänapäeval on neid jäänud alla kümne (Pärnumaal Audrus, Harjumaal Karjakülas, Rakvere lähedal Huljal, Tartumaal jm).[4][5] 1990. aastal oli hõberebaseid Eestis 38 102, 1995. aastal aga 16 141 – ligi poole vähem.[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Audubon, John James (1967). The Imperial Collection of Audubon Animals. Lk p307. ASIN B000M2FOFM.
{{cite book}}
: parameetris|pages=
on üleliigne tekst (juhend) - ↑ Macdonald, David (1987). Running with the Fox. Unwin Hyman. Lk p224. ISBN 0-04-440199-X.
{{cite book}}
: parameetris|pages=
on üleliigne tekst (juhend) - ↑ The Fur Trade of America by Agnes C. Laut, published by Kessinger Publishing, 2004, ISBN 0-7661-9616-X
- ↑ 4,0 4,1 Vilja Kohler "Krae ja kasukas kasvavad otse koduakende all"[alaline kõdulink] Postimees, 12.04.2000
- ↑ Vilja Kohler "Väike talukoht juhtis rebaste juurde"[alaline kõdulink] Postimees, 12.04.2000
- ↑ Karusloomad Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu kodulehel
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Karusloomad Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu kodulehel
- "Hõbe- ja sinirebaste värvusmutandid ja nende kasvatamine", Eesti Maaülikooli õppeaine "Karusloomakasvatus" õppevideo
- Vilja Kohler "Krae ja kasukas kasvavad otse koduakende all" Postimees, 12.04.2000
- Vilja Kohler "Väike talukoht juhtis rebaste juurde" Postimees, 12.04.2000
- Hetlin Villak, "Maailma suurim rebaste farm Audrus suleb uksed". Ärileht, 23. november 2007